Lõviosa jahituriste tuleb Eestisse Soomest

Jahituriste meelitab Eestisse eelkõige hästi säilinud loodus ja rikkalik ulukifauna. Foto: Mairo Pajula

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahiturism Eestis üpriski populaarne – aastas käib siin jahil ligikaudu 4000 välisriikide kodanikku, neist valdav osa tuleb Soomest.

Jaanikese Jahinduse OÜ juhatuse liige Andres Balodis tõdes, et soomlastel on lihtsalt taskukohane ja mugav Eestis käia ning nad saavad jahtida loomi, keda neil ei ole, näiteks metssiga ja hirve. «Soomes on jahipidamise võimalused tunduvalt ahtamad, sest kütitavate liigiline valik on seal väiksem, kuid jahimehi leidub Soomes palju – kuus protsenti kogu elanikkonnast,» nentis Margus Puust.

Puuna öömaja peremees Priit Raudla kinnitas, et nende juures käib samuti kõige rohkem Soome jahimehi, kuid tullakse ka Venemaalt ja Itaaliast. «Hea lähedal käia ja rikkalikult loomi, keda küttida,» põhjendas Raudla ja lisas, et tema 12 500 hektari suurusel jahimaal käiakse enamjaolt laskmas põtru, karusid, hunte, ilveseid ja metssigu.

Margus Puusti sõnul on viimasel ajal tublisti suurenenud itaallastest jahikülaliste arv, kes harrastavad peamiselt linnujahti. «Soomlastele meeldib küttida hanesid ja metssigu, sakslastele ning teistele jahikülalistele Kesk-Euroopast suurkiskjaid ja põtru,» kirjeldas Puust.

Jahimees Kalle Kohver Ida-Virumaalt nentis, et nende piirkonnas soovivad soomlased ja rootslased küttida samuti metssigu ning sakslased ja austerlased eelistavad lasta põtru, kurvitsalisi himustavad aga prantslased ja hispaanlased.

Soodne piirkond

Jahipidamine on Eestis läbi aegade väga populaarne olnud, kuna meie metsad ja väljad on liigirohked ning mets katab peaaegu poole Eesti maismaaterritooriumist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmse metsavarude hindamise kohaselt on Eesti oma territooriumi poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal.

«Jahiturism on Eestis kindlasti üks turismiharu, mida tasub arendada, sest meie loodus on veel enamjaolt säilinud ja ulukid olemas,» sõnas Kalle Kohver.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on jahiulukite hulka Eestis arvatud 37 liiki linde ja 18 liiki imetajaid, neist suurulukeid on seitse – põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukitest on Eestis arvukaim metskits ning talle järgnevad metssiga ja põder.

Soome turistide seas populaarse metssea arvukus on viimastel aastatel kõvasti kasvanud, mis on tingitud eelkõige pehmetest talvedest, lisasöötmisest, põhikarja emiste vähesest küttimisest ning hundi kui metssea põhilise loodusliku vaenlase madalast arvukusest.

28. veebruaril lõppes jahipidamine enamikele suur- ja väikeulukitele. Aastaringselt saab Eestis küttida kährikut, metssiga, minki ja rebast.

Seadusandlus

«Eesti seadused on liberaalsed ja pigem jahipidamist soodustavad. Eestlased on tihti külaliste suhtes positiivsemalt meelestatud kui oma naabri suhtes,» nentis Puust ja lisas, et täna võib iga maaomanik välismaalase oma maale väikeulukijahile kutsuda ja kohalik jahiselts peab talle väljastama tasuta väikeulukiloa, kontrollides vajalike dokumente.

Raudla sõnul peavad turistil olema jahimehetunnistus ja suuruluki laskekatse. Kui laskekatse on jahituristil kodumaal sooritatud, ei teki probleemi paberite taotlemiseks.
----------------------------------------------------

Jahipidamise kord ja võimalused Eestis viibivatele välismaalastele

Vastavalt Eesti seadustele võib Eesti riigis jahti pidada välisriigi kodanik, kes kodumaal omab jahitunnistust ja relvakandmisluba. Välisriigi kodanikule väljastatakse Eestis asuva jahipiirkonna omaniku või kutsuja taotlusel välismaalase jahitunnistus. Jahitunnistusi annab välja Eesti Jahimeeste Seltsi keskus või nende volitatud jahindusklubid.

Välisriigi kodanikule on võimalik taotleda ka suuruluki laskekatse tunnistust, kui tal on oma elukohariigis laskekatse sooritatud ja selle sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat.

Kui välisriigi kodanikul ei ole suuruluki laskekatse sooritatud, on tal võimalik see sooritada Eestis. Suuruluki laskekatseid saab teha lasketiirudes, mis on Eesti Jahimeeste Seltsi lepingupartnerid.

Välismaalane saab relva üle piiri tuua siis, kui tal on oma maa vastava asutuse poolt välja antud Euroopa Liidu relvapass. Relva võib jahipidamiseks laenata ka kohalik jahimees.

Välisriigi kodanikke võtab vastu enamik Eesti Jahimeeste Seltsi liikmesorganisatsioonidest.

Eesti Jahimeeste Selts

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.