/nginx/o/2010/06/15/386686t1hb38b.jpg)
Eesti kavatseb 2010. aasta lõpus teha euro tulekut tutvustava kampaania, mille keskmes on tunnus «Tere euro» ja illustratsioon kurest, kes kannab nokas euromünti koos sõnumiga «Kuidas euro Eestisse tuleb? Meie juba teame vastust.»
«Tere euro» kampaania - kättemaks vanemale generatsioonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamus Eesti reklaamiagentuuridest nägid reklaamiagentuuri Division loovjuht Kristian Kirsfeldti sõnul tulevase kampaania graafilist identiteeti aprilli lõpus.
Reaktsioonid on reklaamitegija kinnitusel olnud võimsad. «Võib öelda, et asi ei ole jätnud kedagi külmaks. Asja on feissbukis (Facebook – toim.) ja õlleklaasi taga tõsiselt arutatud,» kirjeldas Kirsfeldt kampaaniat Best Marketingis.
«Tere euro» graafidenti vaadates on tema hinnangul rõõm näha, et Eesti disainiagentuurides usaldatakse oma kõige algajamaid disainereid, sest neile antakse teha nii suuri ja olulisi töid.
«Ega's muidu õpi, kui ikka tehes - ja see värske koolilõpetaja või iseõppinu, kes «Tere euro» graafilise identiteedi on teinud, on seda tööd tehes kindlasti nii mõndagi huvitavat õppinud.»
Kirsfeldti sõnul on tore, et «Tere euro» disainiga peetakse au sees Eesti disaini traditsioone, sest kampaania juured ulatuvad ilmselgelt 90ndate algusesse, kus iga uus arvutisse installeeritud käekirjafont või illustratsioonidest koosnev kirjatüüp tõi agentuuris kaasa suure elevuse.
«Seda kaktustega kirja saab kasutada tex-mex restorani menüüs! Seda õhupallidest koosnevat fonti lasteaia logos! Seda joodiku käekirja meenutavat fonti pubi sildil!» Euroteavituskampaania logos on tema hinnangul samasugust fiilingut ja vunki. Tegija avastamisrõõm on kaugele näha.
«Ja muidugi see kurg. Seda kurge ei tohi unustada! Seda vaadates hakkab mõte tahes-tahtmata otsima põhjuseid, et miks just kurg ja miks just selline nina pihta nipsutav sõnum «Kuidas euro Eestisse tuleb? Meie juba teame vastust.».»
Põhjus ilmselt Kirsfeldti arvates väga lihtne. «Tegu on noorema põlvkonna kättemaksuga vanemale. Meie, kolme-neljakümnendates reklaamitegijad küsisime kunagi tatikatena oma vanemate käest, et «emme, issi, kust lapsed tulevad?». Meile öeldi «kurg tõi!» ja loeti teema lõpetatuks.»
Nüüd, tänu «Tere euro» reklaamile saadaksegi võimalus vanemale põlvkonnale lõpuks kätte maksta.
«Nädalavahetusel oma vana ema või isa juurde maale külla sõites küsivad need tahest-tahtmata, et «noh, lapseke, sa seal suures linnas oled kindlasti asjaga kursis, et noh, ütle mulle, kust see euro tuleb?» Ja me vastame ilma pikema jututa «Kurg tõi!» ja loeme teema lõpetatuks.»
Kui nüüd keegi küsiks Kirsfeldtilt, et kuidas elab Eesti disain, vastaks tema pikemalt mõtlemata, et «Eesti disain on uskumatult tasemel!» ning näitaks «Tere eurot».
«Ja kui keegi küsiks, et kust sellised asjad täpselt tulevad, siis vastaksin «Kurg tõi!».»