/nginx/o/2010/06/15/386652t1h9f1b.jpg)
Investoreid tabas eile taas hirm Hispaania finantsilise tervise pärast. Nimelt selgus, et sealsetel pankadel ja ettevõtetel on tekkinud raskusi kapitali soetamisega.
Hispaania pankade ees sulgusid kapitaliturud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui rahandusministeerium ja juhtiv pangandustegelane firmade ja pankade probleemi avalikustasid, müüdi Hispaania riigivõlakirju vägagi tempokalt. Hispaania suuruselt teise panga BBVA president Francisco González ütles:
«Enamike Hispaania finantsasutuste ja firmade ees on rahvusvahelised kapitaliturud suletud.» Rahandusminister Carlos Ocana ütles, et Hispaania pankade ja ettevõtete laenupiirangud «kujutavad endast ilmselgelt probleemi».
Samal ajal üritavad Hispaania riigiametnikud leevendada hirmu, nagu vajaks riik otsekohe Euroopa Liidu päästvat käesirutust. Ocana kummutas Hispaania põhjaosas peetud ärikonverentsil avalikult Saksa meedias avaldatud väited, nagu peaks Hispaania valitsus Brüsseliga Kreeka-stiilis abipaketi läbirääkimisi.
«Hispaania ei vaja lisaraha üheltki rahvusvaheliselt asutuselt,» ütles ta. «Need kuulujutud on alusetud.»
Kuigi Hispaania maadleb 20-protsendilise töötusmäära ja 11,2-protsendilise eelarvepuudujäägiga, on nende riigivõlg samas üks eurotsooni väiksemaid – alla 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust.
Samas aga on valitsuse karmid kokkuhoiumeetmed, mis analüütikute hinnangul majanduskasvule piduri peale panevad, aeguvate riigivõlakirjade pikendamise küsimärgi alla seadnud.
See omakorda on lükanud üles nii riigi- kui erasektori võlakirjade intressid ning jätnud nõrgemad pangad ja ettevõtted ilma keskmise pikkusega likviidsusest ja finantseeringutest.
Hispaania pankade likviidsus sõltub üha enam Euroopa Keskpangast. 10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused, mis on hinnaga pöördvõrdelised, tõusid eile ligi neljandiku punkti võrra 4,67 protsendi peale.
Samal ajal sattusid surve alla ka finantssektori aktsiad, neil läks laiemal turul nigelasti ja väärtus langes ligi 1 protsendi võrra. Kasvas ka Hispaania võlakirjade tootluse vahe Saksa omadega.
Hispaania 10-aastaste võlakirjade intressid on nüüd Saksa omadest 2 protsenti kõrgemad. Järgmine proovikivi ootab Hispaaniat neljapäeval, kui emiteeritakse 3-aastaseid võlakirju.
«Hispaania põhiülesanne on võita tagasi turgude usaldus,» ütles González. Tema sõnutsi ootab Hispaania finantssektorit ees «raske ja ebakindel tulevik».
Brüsseli diplomaadid ütlesid, et ELi liidrid tõstatavad neljapäevasel tippkohtumisel kindlasti Hispaania ja teiste maade majandus- ja pangandusprobleemid.
Aga nad ei usu, et eurotsooni uus 440 miljardi euro suurune abifond juba seekord käiku lastakse. Abifond on mõeldud eurotsooni stabiilsuse tagamiseks ja nende liikmesriikide aitamiseks, kes krediiditurgudelt ära lõigatakse.
ELi ametnikud rõhutavad, et selline oht Hispaaniat ei ähvarda.
Copyright The Financial Times Limited 2010.