Riigikogu karmistas pankade kapitalinõudeid

Pankade kapitalinõuded karmistusid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Riigikogu võttis kolmapäeval 88 poolthäälega vastu krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis muuhulgas toob pankadele senisest karmimad kapitalinõuded.

Seaduse peamine eesmärk ongi kehtestada pankadele uued kapitalinõuded ning täiendada Eesti seadusandlust alternatiivfondide valitsejatele fondide valitsemise nõuetega. Seadus on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, mille üheks eesmärgiks on kehtestada uued kapitali- ja likviidsusnõuded pankadele.

Seadus põhineb 26. juunil vastuvõetud pangandusdirektiivil ja -määrusel, mille aluseks omakorda on rahvusvahelised pangandusstandardid ehk niinimetatud Basel III. Seadusega tehtavad muudatused aitavad tugevdada finantsstabiilsust, finantssektori usaldusväärsust ning vähendada finantssüsteemi protsüklilisust.

Seadusega nähakse ette, et pangad ja investeerimisühingud peavad hoidma senisest rohkem kvaliteetset kapitali kindlustamaks nende suutlikkust kahjumit katta. Samuti peavad pangad looma täiendavad kapitalipuhvrid kahjumite katmiseks .

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse panga üldjuhtimise korda. Kavandatud meetmed peaksid aitama vältida seda, et üksikud pangad võtavad liigselt riske, ning kokkuvõttes vältima liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Näiteks täpsustatakse nõudeid juhatuse ja nõukogu koosseisule. Samuti sätestatakse riskikomitee loomise kohustus panga nõukogu tasemel.

Lisaks võetakse seadusega üle alternatiivfondide valitsejate direktiiv, mille eesmärgiks on sarnaselt pankade kapitalinõuete direktiiviga suunata fondivalitsejaid lähtuma oma tegevuses pikaajalisest perspektiivist ja stabiilsusest, kehtestades nõuded fondivalitseja riskide ja valitsetava varaga seotud riskide juhtimisele ning juhtkonna tasustamisele.

Siiani oli vastav direktiiv Eesti õigusesse ülevõetud osaliselt. Üle on võetud osa, mis võimaldab teise liikmesriigi alternatiivfondide valitsejal oma fonde Eestis pakkuda. Vastuvõetud seadusega võimaldatakse Eesti alternatiivfonde pakkuda Eestis ja teistes lepinguriikides.

Alternatiivfondi all peetakse silmas eelkõige kutselistele investoritele suunatud investeerimisfondi, näiteks riskikapitalifond, börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond, toorainefond ja kinnisvarafond.

Selleks, et hinnata krediidiasutuste valmisolekut üleminekuks uuele regulatsioonile, viis finantsinspektsioon 2012. aastal läbi uute kapitalinõuete regulatsiooni mõju analüüsi.

Analüüs näitas, et valdav enamik Eesti krediidiasutusi olid juba siis võimelised täitma nii kõrgemaid kapitalinõudeid kui ka uusi kehtestatavaid likviidsuse ning finantsvõimenduse normatiive.