Levinumad põhjused, miks inimesed kevaditi võla lõksu satuvad

Võlg on võõra oma. Foto: Panther Media / Scanpix

Inkassofirma Lindorff teatab, et kõige rohkem tekib inimestel võlgnevusi just kevadel, mistõttu tuleb välja tuua peamised põhjused, mille tõttu võla lõksu satutakse.

Kevad toob tihtilugu kaasa õhinapõhise tegevuse. Maailm nagu avarduks ja nii paljut tahaks teha. Tasuta lõunaid on aga harva või kohtades, kuhu me ei satu. Sagedamini satutakse võlalõksu. Miks?

Lindorff jagab oma praktilisele kogemusele ja uuringutele toetudes peamisi põhjusi, lootes, et ehk hoiab see mõne inimese lõksust väljas ja jätab alles kevade toodud positiivsed emotsioonid.

1.     Emotsiooniost teeb meele rõõmsaks.

Kevade tärkamisega tärkab inimestes soov end emotsiooniostudega hellitada. Kevadel saavad jõulukinkideks võetud laenud ja krediitkaardiarved tasutud ning tundub, et aeg on sobiv uusi kohustusi võtta. Lindorfi statistika näitab, et emotsiooniostud on need, mille eest kipuvad võlad kõige kiiremini tulema.

2.     Kontaktid jäetakse uuendamata.

Kevadel vahetavad tuhanded üürikorterid omanikku. Üliõpilased kolivad tagasi oma vanemate juurde, aga arved jäävad tulema vanale aadressile. Arved ja maksja ei satu enam kokku, sest uus aadress, kuhu arveid saata, on lihtsalt unustatud anda ja vastupidi levinud arvamusele, et ah küll ma siit läbi käin, seda ei juhtu.

Valdav osa võlgadest saavad küll positiivse lahendi, aga mitte tähtaegselt ja sageli maksja jaoks hoopis kallimalt. Lohakusest raisatud raha on tühja raisatud raha.

3.      Seadused meid ei huvita.

Sageli kohtame imestunud võlglasi: kas ma pean maksma prügi eest, mida ma pole tootnud? Ehk kas tõesti peab maksma tühjana seisva suvekodu prügiveo eest, kui prügi ju polegi? Vihane inimene pahandab inkassofirmaga. Ometi jääks palju närve ja aega kulutamata, kui inimene oleks kursis Eesti vabariigi seadustega. Seadusi muuta käib ühele firmale üle jõu. Odavam on inimesel seadustega kursis olla. Kas teie teate, mida tähendavad teie jaoks uus prügiseadus ja tarbijakrediidiseadus?

4.       Allkiri on alati kaasas, ka kergel käel jagamiseks.

Kui leiate postkastist kupongi, mis lubab, et allkirja andes osalete loosimises ja võite võita vinge kraami, siis mõelge, miks peaks keegi tahtma teile tasuta midagi jagada. Lugege, tõepoolest, lugege, lugege enne allkirjastamist ja kupongi postitamist läbi kogu tekst.

Kui olete juba allkirja andnud, on leping on sõlmitud ja lisaks loosimises osalemisele olete esitanud ka tellimuse kaubale, mida  ehk ei soovigi või mille eest maksmiseks teil vahendeid ei ole.

Õnneks on jäänud vähemaks olukordi, kus kergel käel antakse allkiri käenduslepingule. Finantskohustuste võtmisel tuleks emotsioonid kõrvale jätta, nii on parem ka sõbrale.

5.      Töökaotus ja puhvervarusid ei ole.

Eesti on pisut eriline riik, sest tundub, et siin on suurem osa elanikkonnast ühe kuu kaugusel oma isiklikust pankrotist. Küllap see tuleneb vähem kui põlvkond kestnud kaubaküllusest aga ka Euroopaga võrreldes kõrgetest hindadest ja väikesest sissetulekust. Väikene puhvervaru kehvadeks aegadeks peaks igaühel oma võimaluste piires olema. Lootus, et kui enam maksta ei jaksa, müün midagi maha, on alusetu. Kasutatud kaubast õiglase hinnaga lahti saamine ei ole kerge.

Kurb, aga tõsi on see, et 30 protsenti võlgnevustest tekib just töökaotuse tagajärjel. Siin on kurb aeg sügis, kui suvine hooajatöö saab läbi. Põhjuseks on kevade õhinaga võetud kohustused, mida sügisel enam teenindada ei suudeta.

Mida siin ette võtta saaks, et kergendada raskustesse sattunud inimeste olukorda? Ega üks ettevõte palju muuta saa. Aga lähtume faktist, et teadlik inimene oskab enda eest seista ja pakume võlalõksu vältimiseks teadmisi, sest finantsmaailm on keerukam kui esmapilgul paistab.