/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2177091t1hafdc.jpg)
Teisipäeval võtsid Euroopa Parlamendi saadikud vastu kolm eelnõud, mille eesmärgiks on tagada, et maksumaksjad ei peaks vastutama esmajärjekorras, kui pangad raskustesse satuvad.
Euroopa Parlament tõhustab maksumaksjate kaitset panganduskriisides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõud, millest kaks on seotud raskustesse sattuvate pankadega ja üks hoiuste tagamise mehhanismi täiendamisega, on koos juba vastu võetud pangandusjärelevalve süsteemiga oluliseks sammuks Euroopa Liidu (EL) pangandusliidu suunas, selgub parlamendi teatest.
Parlament saavutas olulisi muudatusi ühtse kriisilahendusmenetluse eelnõus, mille ettevalmistamist parlamendis juhtis raportöör Elisa Ferreira, tagades muu hulgas pankade rahastatava kriisilahendusfondi kiirema asutamise ning õiglasema kasutamise.
Krediidiasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistiku loova direktiivi ette valmistades tagasid saadikud raportöör Gunnar Hökmarki juhtimisel, et võimaliku maksumaksja raha kasutamine alluks väga rangetele protseduurireeglitele.
Täiendati ka hoiuste tagamise mehhanismi reegleid nii, et hoiustajad saavad krediidiasutuste maksejõuetuse puhul kiiremini tagasi oma garanteeritud hoiused.
Kui majanduskriisi ajal pidid paljude pankade kahjumid kinni maksma maksumaksjad, siis uute kriisilahenduse reeglite kohaselt tuleb kõigepealt pankade aktsionäridel ja võlausaldajatel kahjumite eest vastutada, enne kui väliste vahendite poole pöördutakse.
Pankadel tuleb samuti sisse seada reservfondid. Kaheksa aasta jooksul seatakse sisse pangandusliidu riikide rahastatav ühtne kriisilahendamisrahastu mahuga 55 miljardit eurot. Riigid, mis ei kuulu pangandusliitu, peavad sisse seadma oma rahastud 10 aasta jooksul.
Saadikud on aruteludes rõhutanud, et juhul, kui pangad satuvad raskustesse, tuleb otsused selle kohta, kuidas edasi tegutseda, võtta vastu tehnilistel alustel. Mõned liikmesriigid soovisid aga, et riikide rahandusministritel oleks võtmeroll kriisilahendusmehhanismi otsuste langetamisel. Saavutatud kompromiss seab piirangud rahandusministrite mõjule, et tagada õiglasem, kiirem tegutsemine ja vähendada pankade probleemide lahendamisega seotud kulusid.
Hoiuste garanteerimise direktiivi muudatuste kohaselt tuleb EL-i liikmesriikidel sisse seada pankade rahastatavad skeemid, et hoiustajatele välja maksta garanteeritud hoiused kuni 100 000 eurot, kui raskustes pangad seda ise ei suuda.
Saadikud tagasid samuti, et hoiustajad saavad oma hoiused tagasi kiiremini. Garanteeritud hoiuse kogusumma oleks kättesaadav seitsme tööpäeva jooksul ja hoiustajatel oleks õigus niinimetatud erakorralise