Praxis: Eestis on puudu talendipoliitika laiem strateegia

Praxis: Eestis on puudu talendipoliitika laiem strateegia Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi erinevad ministeeriumid on teinud kvalifitseeritud tööjõu suurendamiseks olulisi samme, puudub Eestil erinevaid tegevusi koondav talendipoliitika strateegia, ütles Praxise hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss riigikogus toimuval talendipoliitika seminaril.

Praxise analüüsi järgi teadvustatakse Eestis küll ka kõige kõrgemal strateegilisel tasandil kvalifitseeritud tööjõu probleemi, samas puuduvad hetkel tööjõuvajaduse konkreetsemad ülevaated.

«Eesti on selline huvitav olukord, et oleme kohe hüpanud tegevuste tasandile, paljud ministeeriumid on hakanud erinevaid asju tegema /.../ teeks oma õue korda, siis õiendaks teistega,» selgitas Kirss riiklikul tasandil levinud põhimõtet.

Tema sõnul on päris palju olulisi tegevusi juba ära tehtud – lihtsustatud on välisspetsialistide palkamist, suurendatud välistudengite arvu, arendatud lõimumispoliitikat, loodud kõrge potentsiaaliga alade nagu IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) jaoks hariduspoliitikas lisavõimalusi.

«On hea, et regulatiivne pool on korda saadud. Samas on need kõik vaid fragmenteeritud osad, mis ei moodusta tervikut,» ütles Kirss, kelle sõnul on seni talendipoliitika Eestis olnud arusaadavatel põhjustel reaktiivne.

«Nüüd tuleks astuda samm tagasi ja vaadata, keda meil vaja on ning kust neid inimesi leida, erinevad tegevused peavad paigutuma ühte suurde pilti.»

Täna riigikogus toimuval talendipoliitika seminari esitletakse mitut värsket analüüsi kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu juhtimisest Eestis ja uussisserändajate kohanemise toetamisest. Seminari korraldab mõttekoda Praxis koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga Läänemere piirkonna programmi toetusel.