Uuselamurajoonid tõid paljudele nördimust

Aasa elurajoon Tartu lähistel mattus eile rohelusse, ent kevaded on seal meeleolukad. Foto: Margus Ansu

Tallinna külje all asuva Peetri küla ja Tartu lähistel paikneva Ülenurme valla Aasa elurajooni elanikke ühendab see, et enne ehitust ei tõstetud pinnast ja lõhuti nõukogudeaegseid põllumajandusdrenaaže, mis tõi endaga kaasa uputuse.

Aasa elurajoon sai looduse stiihiat tunda juba mõne aasta eest ja seejärel taastas vald osa nõukogudeaegsest põllumajandusdrenaažist. Sellest hoolimata leidus sealgi sel kevadel maju, mis asusid keset vett. Peetri küla uusasumi osa maju sai aga tänavu tunda kevadiste üleujutuste kogu rammu.

Äsja kaitses Marko Vilumaa Eesti Maaülikoolis magistritöö, mille sisuks oli elamu asukohavaliku mõju hoone konstruktsioonidele ja elukvaliteedile.

Magistritöö juhendaja, lektor Vello Pallavi sõnul selgus muu seas, et vahepeal laialdaselt vundamendimaterjalina kasutatud Fibo 5 plokid ei sobi vundamendiks niisketel aladel. Sellised vundamendid võivad hakata murenema ja seda päris kindlasti palju varem kui 50 aasta pärast.

Peetri küla vanem Mairiika Kirsimägi võitis oma maja mõne aasta taguse ajalehe tellimiskampaaniaga ja see asub kõrgemal kohal.

«Peetri küla on päris suur ja seda ehitasid erinevad arendajad erineva aja jooksul,» räägib ta. «Külasüdames polnud probleeme üldse, küll aga ridaelamute ja korrusmajade osas, kus tekkis liigvesi.»

Uputus rikkus osas majades lausa põrandaid, sest vundamendi kõrguse kavandamisel ei arvestatud uputuse ohtu. Kirsimägi kinnitusel oleks pidanud Peetri külas enne elamuarenduse alustamist kindlasti pinnast täitma.

Ajalooliselt oli Peetri küla uusarendus Kirsimäe jutu järgi puhas soo. «Külasüdame elanikud ütlevad, et kui nad olid väikesed lapsed, käisid nad selle praeguse uuselurajooni peal talvel uisutamas,» lausus ta. «Seal on olnud läbi aegade vesi. Aga ju siis sattus buumi ajal kuivem periood.»

Tartu-lähedase Aasa elurajooni elanik Toomas Renno ei kahetse maja ehitamist samasse seda enam, et ühena esimestest ostjatest sai ta valida kõrgema koha.

Renno tunnistab siiski, et osa maju oli ka sel kevadel vee all. Aasa elamurajoon on rajatud põllumajandusdrenaažile, mis pole mõeldud ehitiste aluse ja ümbruse maa kuivendamiseks. Pealekauba on süsteem ise rajatud Nõukogude ajal.

Aasa elurajoon on Renno sõnul võrreldes mõnegi teise uuselamurajooniga õnnestunud asukohaga.

Kommentaar

Roode Liias
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna dekaan:

Paljud uuselamute defektid on kui viitsütikuga pommid, mille mõju ilmneb alles hiljem.

Ei tahaks näpuga näidata konkreetselt ühelegi etapile või tegematajätmisele ehitamises. Kõik algab ikka tellijast endast ning kui oldi nõus pimesi maksma ja ise järelevalvet tegema, siis on ka tulemus kahtlase väärtusega.

Tegelikult toimus buumi ajal võidujooks aja ja hindadega. Paljudel juhtudel ei olnudki eesmärk arendada kvaliteetset eluaset, vaid olla pigem edukas ehitus- ja kinnisvaraturul. Suurimaks probleemiks oli sageli ilmselt ka «kliendisõbralikkus» – nii nagu tellija soovib, nii ka teeme!

Viimane pikk ja külm talv paks lumi tõid kaasa hoonete kandevõime ja üleujutuste probleemid, aga need on üks osa muredest. Eks vanajumal leiab ka järgmised katsetusvahendid.