/nginx/o/2014/04/07/2944894t1h585a.jpg)
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul väheneb uue perioodi maaelu arengukava (MAK) maht võrreldes sellega, mida plaaniti veel vana regulatsiooni raames, umbes 70 miljoni euro võrra.
Padar: maaelu arengukava tuleb esialgu plaanitust 70 miljonit väiksem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks aastat on [maaelu arengukava] arutatud ja selge on see, et ühe kuuga ei saa seda oluliselt ümber teha, aga oma korrektuurid tuleb sisse viia,» ütles Padar BNS-ile.
Ta lisas, et koalitsioonilepingu järgi ei saa maaelu arengukava uuel perioodil olla väiksem kui see eelmisel perioodil oli. Samuti on riigieelarve strateegias selle jaoks tarvilike rahaliste mahtudega arvestatud.
«Täna me oleme uues situatsioonis, kus maaelu arengukava esialgu planeeritud rahalist mahtu tuleb vähendada, kuna riigipoolne kaasfinantseerimine väheneb,» sõnas Padar. «[Riigipoolset omaosaluse] täpset protsenti on praegu veel päris raske öelda, kuid ma näen, et võimalik esialgse prognoosi kärpimise koht on kusagil 70 miljoni juures,» lisas ta.
«Maaelu arengukava osas on meie eesmärk see maikuu jooksul ära esitada Euroopa Komisjonile. Ilmselgelt käib meil töö nagu laeva köögis» rääkis Padar.
Euroopa Komisjon otsustas mullu novembris, et liikmesriikide omaosalust MAK-is võib vähendada 25 protsendilt 15 protsendile, mis põhjustas vaidluse rahandus- ja põllumajandusministeeriumi vahel. Riiklik kurss on senini olnud võimalikult väike riigipoolne rahastamine, kuid põllumajandusministeerium soovis jätkata varasemalt töörühmade poolt kokku pandud eelarvega.
Kuivõrd Euroopa Liidu poolt eraldatavad summad enam ei muutu, siis 15-protsendilist omaosalust rakendades oleks MAK võinud rahandusministeeriumi varasemate arvutuste kohaselt väheneda 114 miljoni euro võrra.
Võimalike kärpekavade vastu on häälekalt protestinud erinevad põllumajandusega seotud huvigrupid, kelle sõnul kahjustaks kärpimine Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimelisust, sest naaberriigid rahastavad MAK-i tunduvalt suuremas osakaalus.
Euroopa Komisjoni otsuse põhjal võivad liikmesriigid MAK-i omalt poolt rahastada määras, mis ulatub 15 protsendist 80 protsendini.
Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus.