/nginx/o/2014/04/15/2962236t1h74d2.jpg)
Kaupmeeste liit soovib ümber lükata väidet, justkui oleks Eesti kaupmees ahne – poodide juurdehindlus on Eestis Lääne-Euroopaga võrreldes tagasihoidlik, mullu jäi iga kliendi euro pealt omanikule kätte 1–4 senti.
Kas Eesti kaupmees on ahne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jaekaupmeeste koondkasum oli mullu 164 miljonit eurot, rentaablus (puhaskasumi marginaal) kõikus kvartali lõikes 1–4 protsendi kandis. Igalt kliendi kulutatud eurolt jäi kaupmehe kogukasumiks keskmiselt 1–4 senti.
Kaupmeeste liidu liikmed kinnitasid, et seda ei saa pidada suureks kasumiks. «Näiteks Liddle tegi mullu Soomes kasumit 6,4 protsenti käibest,» tõi välja Prisma Peremarketite juht Janne Lihavainen. «Kui räägitakse, et ahned kaupmehed siin röövivad, siis peab ütlema, et lõpphind suures osas sõltub ikkagi sisseostuhinnast,» lisas Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Merilai rääkis, et kaupade keskmine juurdehindlus on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilsena – muutus oli vaid 2009. aastal pärast käibemaksu tõstmist. Toidukaupade juurdehindlus on keskmiselt 18-19 protsenti, kütustel 7 ja tööstuskaupadel ulatub see 50 protsendini.
Statistikaameti andmetel jäi Eesti kaubandusliku juurdehindluse osas 2011. aastal teistest Euroopa riikidest tahapoole. Kui Eesti keskmine juurdehindlus oli 24,9 protsenti, siis nii Norras, Hispaanias, Prantsusmaal, Rootsis kui ka mujal lähenes see või ületas 40 protsenti. Saksamaal oli juurdehindlus keskmiselt veidi üle 40 protsendi ning kõige enam oli see UKs – ligi 60 protsenti. Ka Šveitsis oli juurdehindlus üle 50 protsendi.
Eestist jäid veel tahapoole Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria ning Bosnia ja Hertsegoviina – vaid viimases riigis jäi keskmine juurdehindlus alla viiendiku. Kaupmeeste liit toonitab, et juurdehindlus ei moodusta kogu ulatuses kaupmehe kasumit, vaid sisaldab ka müügikulusid – palgad, logistika, turundus jm.
Allolevast tabelist saab vaadata Eesti keskmist kaubanduslikku juurdehindlust protsentides aastate lõikes:
| I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal |
2010 | 22 | 24 | 23 | 26 |
2011 | 24 | 25 | 24 | 26 |
2012 | 23 | 25 | 23 | 25 |
2013 | 22 | 24 | 24 | 26 |
Allikas: Statistikaamet.