Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Prisma juht: miks peaks Hispaania tomat Eestis vähem maksma kui Saksamaal?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Tomateid ei tasu süüa tühja kõhuga.
Tomateid ei tasu süüa tühja kõhuga. Foto: Teet Malsroos

Kaupmeeste liidu teabepäeval arutlesid jaekettide juhid muu hulgas selle üle, kas Eestis on toidu- ja esmakaupade hinnad liiga kõrged, nentides, et impordi osas ei tee tootjad enam meile kui «vaesele riigile» hinnaalandust.

Kolme suurema jaeketi ETK, Prisma Peremarket ja Maxima esindajad ning teised liidu liikmed tõid välja erinevaid faktoreid, mille tõttu tunduvad kaupade hinnad eestlaste Euroopa keskmisest madalamate palkade juures kõrged. Suures osas on siinne kõrge hinnatase nende sõnul müüt – tooted maksavad Eestis valdavalt ikkagi vähem.

Viidates näiteks TNS Emori toidukaupade hindade uuringule Euroopa pealinnades detsembris 2013 tõi liit välja, et enamikes toidugruppides olid hinnad Helsingis, Prahas, Amsterdamis, Berliinis ja Londonis kallimad kui Tallinnas. Samas olid Tallinnas hinnad kõrgemad kui Riias. Leiab mõistagi erisusi – näiteks juust oli nii Riias, Prahas kui ka Amsterdamis oluliselt odavam kui meie pealinnas, Amsterdamis tervelt neljandiku võrra. Meil on erakordselt odavad jällegi kanamunad.

Riietemüügi osas tuleb kauplejate hinnangul vaadelda rohkem võrreldavaid asju: näiteks Levise teksad kõiguvad hinnavahemikus 70-150 eurot, millest oluliselt odavam hind tähendab enamasti eelmise hooaja lõpumüüki või laojäägi müüki. Eesti häda on aga see, et mahud on väga väikesed ning kaubad ostetakse vahendajate kaudu, mitte otse tootjatelt.

Liidu liikmed selgitasid, et hindu mõjutavad oluliselt tootjad ja nende käitumine ehk sisseostuhind. Kui varasemalt tegid Lääne tootjad Eestile kui vaesemale riigile mõningasi hinnasoodustusi, siis nüüd ei pidavat see enam nii olema. «See aeg, kus vaestele eestlastele antakse odavam sisseostuhind, on möödas,» tõdes Statoili juht Kai Realo.

«Kui tomat on kasvanud näiteks Hispaanias ja liigub sealt Saksamaale, kus müüakse osa, siis edasi hakkavad kulud ainult kasvama. Miks peaks Hispaania tomat Eestis vähem maksma kui Saksamaal? Kas Hispaania kasvataja peab müüma seepärast odavamalt, et Eestis on vaesem klient?» arutles Prisma Peremarketite juht Janne Lihavainen. Ta selgitas, et kui Hispaanias kasvatatud tomat liigub Saksamaale ja tuleb seejärel siia, siis kulud transpordile ainult kasvavad. Logistikakulude tõttu on ka Soomest tarnitud Prisma omamärgitooted siin kohati kallimad.

Prisma möödunud aasta mais toodud näite järgi kulub tavalise poekliendi 10 makstud eurost 6,70 sisseostuhinnale ja 1,70 käibemaksule. Kinnisvara- ja personalikulude järel jääb kasumiks lõpuks 10 eurosenti.

Teiseks kujundavad hinda mõistagi riiklikud meetmed. Väga oluline faktor on kaupmeeste sõnul käibemaks – Eestis 20 protsenti, Soomes toidukaupadele 14. Kaupmeeste kinnitusel võidaks käibemaksu alandamisest eeskätt tarbija, mitte müüjad. Saksamaal on käibemaks 7, Hispaanias 4 ja UKs valdavalt 0 protsenti. Kõrgeim määr on Ungaris (27) ja Taanis (25). Konkurentsitihedal turul aitab käibemaksu langetamine kaasa toidukaupade hinna alandamisele, kinnitas liit.

Lisaks mõjutavad hindu riiklikud toetused. Lihavaineni sõnul on näiteks Soomes toetused põllumajandusele märkimisväärselt kõrgemad – juba see loob hinnavahe.

Tagasi üles