/nginx/o/2014/04/14/2959490t1h14a4.jpg)
Nutitelefoni omanike soetamise rõõmu varjutavad teinekord ootamatud probleemid, mida vanade mobiiltelefonidega ette ei tulnud. Miks see nii on, selgitab EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristina Samra.
Nutitelefoni omanike põhilised mured 1. osa: probleemid akuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedamini nurisevad kasutajad Kristina Samra sõnul aku ja selle kestvuse üle. «Pidev laadimisvajadus (nuputelefoni laen 1-2 korda kuus...),» tõi ta ühe tüüpilise kaebuse näiteks.
«On tõsi, et seadme aku kulub suure ekraani tõttu tõesti kiiremini kui nn nuppudega telefonil. Kuid seadmete akud on muutumas üha paremaks, sest sellealane arendustöö on iga tootja prioriteet,» rääkis Samra. Samuti näitab tema sõnul üks mullusügisene nutitelefonide omaduste test seda, et tavakasutaja peaks saama enamikku telefone ühe päeva muretult kasutada. «Tegelikult pole ju probleem nutiseade ööseks laadima panna,» sõnas Samra.
Koos seadmete arengu ja levikuga viimasel mõnel aastal on samaaegselt tõusnud ka telefonikasutajate teadlikkus, kuidas akut taustal koormavaid mitteaktiivseid rakendusi sulgedes optimeerida. Pea kõigile seadmetele on saadaval lisaakud ja ka päevavalgust toitena kasutavad laadimisseadmed.
«Ostaksin nutitelefoni kohe, kui leiaksin sellise, mis esiteks käest maha kukkudes laguneb algosadeks, laseb end siis kokku korjata ja töötab edasi (nagu klahvidega Nokia, mida aastaid kasutanud olen). Teiseks kannataks minimaalselt 4-5 päeva tihedat tööd teha, selmet igal õhtul või poolest päevast kustuda ja mis kannatab meie kliimas ka vihmaga ja külmaga (-30) õues helistamist. Mahuks mõnusalt taskusse ja ei hakka sealt talle sobival ajal suvalistele inimestele helistama ning laseks netis teha just seda, mida mulle vaja, mitte ei raiska mahtu omapäi tegutsemisele,» kirjutas üks EMT klient.
Samra sõnul aitab telefoni või mõne rakenduse soovimatu käivitumise vastu kõige olulisim turvalisusnõue – ekraan tuleb kasutamisjärgselt lukustada ja kaitsta salasõnaga. «Nii kaitsete end üheltpoolt rakenduste iseenesliku käivitumise eest kui tõstate turvalisustaset,» kinnitas ta.
Ta lisas, et oskamatusest või hooletusest rakenduste poes tehtud ostu oht on nutitelefoni puhul tõesti olemas. Kuid nii operatsioonisüsteemide enda kaitsemehhanismid kui ka nutiseadmete esmaste kasutajate koolitamine elementaarsete ettevaatusabinõude osas aitavad selliseid muresid tõhusalt vältida.
«Nutitelefoni kui internetiseadme kõigi võimaluste kasutamiseks on mõistlik liituda koheselt ka mobiilse interneti paketiga, millede hulgast leiab sobiva ja soodsa hinnaga igaüks vastavalt oma vajadustele,» soovitas ta.
«Kui rääkida telefonide «maastikukindlusest», siis nõudlikes oludes töötaval või ekstreemsete hobidega inimesel tuleb seade valida just elustiilist või tööst ja hobidest lähtuvalt,» rääkis Samra. On võimalik leida väga vastupidavad seadmed või lisakaitsmeid, mis kaitsevad vee, liiva, pori jm eest ning lasevad sellegipoolest seadet tõhusalt kasutada.
Ekraani- või korpusevigastuste puhul, mis on põhjustatud ettevaatamatusest tingitud kukkumistest, muidugi paremat «vaktsiini» ei ole, kui hoolsus. «Kuid nagu eespool öeldud, on ka mitmesuguseid abivahendeid ja lisaseadmeid, mis seadme kaitstust oluliselt parandavad,» lisas ta.