/nginx/o/2013/10/21/2562094t1h0279.jpg)
«Mida peaks tegema juhul kui minu numbrile helistab turundusfirma töötaja, aga ma ei ole selleks nõusolekut andnud ja ei soovi, et mind tülitataks?» küsib Tarbija24 lugeja.
Lugeja küsib: mida saab tüütute müügikõnede vastu ette võtta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab andmekaitse inspektsiooni arendusdirektor Kaja Puusepp.
Paraku on inspektsioon võimetu tõhusalt sekkuma, kui inimesi segatakse telefoni vahendusel niinimetatud häälkõnega. Kahjuks peab nentima, et siin on vähe abi, kui telefoninumber on niinimetatud «salastatud». Müügikõnesid tehakse tihti telefoninumbritele juhuvaliku alusel, ilma selle omaniku andmeid teadmata. Sel juhul ei ole tegemist ka isikuandmete kasutamisega isikuandmete kaitse seaduse mõttes.
Inspektsioonile tähendab see pädevuse puudumist kaebuste lahendamisel, ka sätestab elektroonilise side seadus, et kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamisel otseturustuseks ei ole reaalajas toimuvate häälkõnedeks eelneva nõusoleku võtmise kohustust.
Soovitame kõigil järjekordse müügikõne saamisel välja selgitada selle tegija ning nõuda aktiivselt ja järjepidevalt telefoninumbri lülitamist loetellu, millele müügikõnede tegemine on keelatud.
Lähiajal on siiski oodata muudatusi, mis peaks telefonimüügi muutma ebamugavamaks, ehk kaasneb sellega ka turunduskõnede vähenemine. 13.06.2014 rakendub muudatus võlaõigusseaduses. Muutuvad ettevõtjate kohustused kui kaupa või teenust müüakse telefoni teel. Ettevõtja algatusel tehtud telefonis kokkulepitu on siduv üksnes juhul, kui tarbijale on edastatud teave püsival andmekandjal. Seda peab tarbija kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täpsemat teavet muudatuste kohta saab tarbijakaitseametist.