Kadaka ja Raadi autoturud kubisevad maksupetistest

Kasutatud autode müügiplats Kadaka teel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mullu maikuust kuni tänavu aprillini tarbijakaitse-, maksu- ja tolli- ning maanteeameti ühiskontrolli käigus tuvastati Kadaka ja Raadi autoturgudel varjatud majandustegevust.

Maksu- ja tolliamet (MTA) analüüsis novembrist märtsini ca 62 miljoni euro väärtuses maale toodud sõiduautosid ehk keskmiselt 500-600 sõiduautot kuus, kokku 2831 sõidukit. Kolme kuu töö tulemusel on täiendavalt tasutud 121 isiku poolt 326 540 eurot (sellest on välja arvatud margiesindused).

Käibemaksukohustuslaste registrist on kustutatud 34 isikut. Need isikud tõid perioodil novembrist jaanuarini Eestisse vähemalt ühe 2009. aasta või uuema kasutatud sõiduki.

MTA jälgis teravamalt Kadaka ja Raadi autoturul toimuvat. Tulemused näitavad, et nendes piirkondades tegutsevad mitmed varjatud käibe kahtlusega äriühingud.

Kadaka autoturul tegutseb kokku 47 äriühingut, kellest (perioodil 01.2013–02.2014):

• 25 ettevõtet ei ole käibemaksukohustuslased (varjatud käibe kahtlustus), 8 ettevõtet näitab käibemaksu enammaksu (küsisid riigilt tagasi ca 270 000 eurot);
• 17 tasuvad kokku 5,65 miljonit eurot, neist 5 isiku pealt tuleb 96 protsenti käibemaksust.

Raadi autoturul tegutseb kokku 18 äriühingut, kellest (perioodil 01.2013–02.2014):

• 3 ei ole käibemaksukohustuslased, 4 ettevõtet näitab käibemaksu enammaksu (küsisid riigilt tagasi kokku ca 13 800 eurot);
• 11 tasusid kokku 39 624 eurot ehk üks ettevõte tasus kuus käibemaksu keskmiselt 3600 eurot;
• 2014. aastal on tasunud kokku 0 eurot käibemaksu, samal ajal küsinud riigilt tagasi 3050 eurot enammakstud käibemaksu.

MTA peadirektor Marek Helm toonitas, et amet jätkab pettuste vähendamiseks intensiivset kontrolli.

«Keskendume nüüdsest lisaks viimastel kuudel tähelepanu all olnud vähekasutatud autode kontrollile ka rahva seas aastaid tuntud automüügipiirkondadele, nagu Kadaka tee Tallinnas või Raadi Tartus, ning seda sõltumata auto vanusest ja hinnast. Nendes piirkondades võib inimene aktiivset ettevõtlust oma silmaga näha, kuid maksude laekumine seal tegutsevatelt ettevõtetelt on reeglina olematu,» tõdes Helm.

Eestis on MTA andmetel registreeritud ca 1800 ettevõtet, mis tegutsevad sõidukite müügiga. Nendest näitab mingeidki aktiivse tegevuse märke ca 900 ettevõtet. Nendest omakorda 55 ettevõtet annavad ligi 80 protsenti kogu sektori Eesti käibest. Mullu maksid nad kokku 9,5 miljoni euro võrra rohkem käibemaksu kui tunamullu.

Sõiduautodest, mille esmane omanik oli füüsiline isik, läks vahetult pärast registreerimist ettevõtete arvele ca 7 protsenti. Aasta alguses edastas MTA meeldetuletuse ca 300 füüsilisele isikule, kelle osas viiakse läbi järelkontrolli. Iga isik oli esitanud maanteeametile registreerimiseelseks ülevaatuseks viis või rohkem sõidukit.

MTA kontroll jätkub.