/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2009/12/02/275891t1he1b6.jpg)
Tänavu kevadel jäid kevadseened mükoloog Kuulo Kalamehe sõnul tulemata, metsast võis leida vaid mõne üksiku varajase seene. Tõenäoliselt kasvavad metsas ka praegu vaid mõned üksikud söögiseened.
Kevadel jäid söögiseened metsa alla tulemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maikuu keskpaigas leidisTartu Ülikooli mükoloogia emeriitprofessor Tartu lähistelt vanadest seenekohtadest vaid mõned üksikud mürklid ja kurrelid. «Sellist külma ja sügava lumega talve pole meil enam aastakümneid olnud. Vanasti kui sellised talved olid 60. ja 70. aastatel, siis olid pärast seda väga head seeneaastad. Aga nüüd esimest korda on niisugune kogemus, et vähemalt siiani seeneaastat ei ole,» ei osanud Kalamees selgitada, miks sel kevadel seened tulemata jäid.
Postimees.ee lugeja Toomas Näär kirjutas, et tema leidis Pärnumaalt Häädemeestelt esimesed kukeseened. Mükoloog Kalamees selgitas, et kukeseened tulevad meil vaatamata tingimustele igal aastal tavaliselt pärast jaanipäeva.
«Kui nad sel aastal on enne jaanipäeva, siis on isegi väga varane. Aga ma usun täiesti, et nad on olemas. Muide, kukeseened on hakanud viimastel aastatel kasvama praktiliselt aastaringselt. Kui meil on olnud lumeta plusskraadidega talved, siis olen leidnud kukeseeni ka jaanuaris ja veebruaris,» rääkis mükoloog. Kukeseeni võib metsast leida kuni hilissügiseni, sooja talve korral isegi poole talveni välja.
Kalamehe sõnul on juunikuu ja juuli esimene pool tavaliselt alati seenetühjad: «Tänavu on väga vihmarohke aasta olnud, seened vajavad niiskust, aga nad vajavad ka sooja, aga meil ei ole sooja praegu.»
«Tavaline suvine söögiseente ilmumise aeg algab pärast 20. juulit, kui on olnud suhteliselt vihmane suvi. Aga sooja peab siis ka olema, mitte nii nagu praegused ilmad, et temperatuur on alla 20 kraadi ja öösel on nullilähedane isegi. See ei soodusta seente arengut,» selgitas Kuulo Kalamees.
Mükoloog ei osanud hinnata, mis võiks tuua suvi ning sügis: «Tänavu on üldse väga erakorraline aasta pärast seda külma talve, nii et mitte midagi ennustada ei julge. Seda on näha, mis tuleb.»
Pärast jaanipäeva võivad metsa alla ilmuda esimeste söögiseentena peale kukeseente ka mõned varajased pilvikud, paar-kolm hästi varajast riisikat ning mõned tatikud – võitatik ja lambatatik. «Päris puravikke veel nii vara ei tule,» selgitas Kalamees.
Küll aga hoiatas seeneteadlane surmavalt mürgise punaka narmasnuti eest: «Üks seen, mis võib tulla pärast jaanipäeva meie parkidesse, on punakas narmasnutt. See on surmavalt mürgine ja Tartu pargid on seda kohutavalt täis. Ja ilmselt mitte Tartu vaid kogu Eesti pargid.»
«See oli möödunud aastal nii kohutavalt massiline, et meil oli üks väga ohtlik peaaegu surmaga lõppenud mürgistus, aga inimesed pääsesid siiski. Neid korjatakse pilvikute pähe, sest mõned üksikud pilvikuid võivad sel ajal juba tulla,» lisas ta. Punaka narmasnuti kasvuaeg kestab poole juulini.