Lillepidu koduõues

Mitu nupukat lahendust: kuidas koduaeda päevinäinud puidust ja autokummidest lillemahuteid teha. Foto: Peeter Langovits

Tänavuse Helsingi kevadmessi kese – trendikalt kujundatud ja taimestatud avar ala – innustas aiandushuvilisi mitte ainult seemneid ja sibulaid, vaid ka tööriistu soetama.

Omavahel põimunud moeharrastused kokkamine ja potipõllundus ärgitavad paljusid mõlemaga tõsisemalt tegelema. Aianduspisikust rohkem nakatunu tahab lisaks ürtide-lillede kasvatamisele aknalaual või rõdukastis köögivilja ja/või ilutaimede pärispeenra teha, olgu siis õuenurka, terrassiserva või lodžale.

Helsingi messikeskusesse rajatud väljapaneku «Garden Party / Aiapidu» puhke-, grillimis- ja söömis-, sportimis-, tarbetaime- jms alad inspireerisid nii maastikukujundajaid kui ka hobiaednikke, näidates neile muu hulgas, kuidas muuta kortermaja hoov meeldivaks paigaks mänguväljaku, istumisnurga ning väikese lille- ja tarbeaiaga mahepõllunduse ja loodussõbraliku eluviisi põhimõtteid järgides.

Kõik algab kavandist

Enne kui saag kätte võtta või labidas maasse vajutada, tuleks aga uurida, kui palju on majaelanike seas lapsi, kes tahavad liivakastis mängida, ja vanemaid inimesi, kellele meeldiks õues aiapingil istudes jutelda vms, ning need erisoovid kirja panna, soovitavad Lootusprojekti maastikuarhitektid Mari Toom ja Kadri Kiho. Kuna grillimine on väga popp, siis tasuks vaadata, kuhu teha tuleohutu ja turvaline grillikoht.

Kui põhiobjektide asukohad on hoovis paika pandud, tuleks järgnevalt aru pidada, kas mõni aiakülg vajab vaate varjamist. «Tavaliselt istutatakse sel puhul hekk. Okaspuud on aeglase kasvuga, aga talvel tihedad ja igihaljad, lehtpuud seevastu edenevad kiiremini ja pakuvad vaheldusrikkust,» räägib Toom ja lisab, et kellel ruumi rohkem, võiks aia serva hoopis rühmiti istutada söödavate marjadega põõsaid.

«Aga kui lehtpõõsaste jaoks pole ruumi, võib (võre)seina teha ja selle äärde taimi istutada. Metsviinapuu on traditsiooniline ja väga dekoratiivne, katab ka talvel ja on väga tihe. Üheaastastest ronitaimedest on ilus humal koos käbidega,» soovitab Kiho.

Palju kasulikke näpunäiteid avaliku ala kujundamisest ja taimestamisest leiab Kadi Tuule raamatust «Linnahaljastus».

Üheskoos läheb libedamalt

Kortermaja õue rajamisse tuleks kaasata kõik elanikud. Näiteks ühed hangivad materjale, mulda jms, teised ehitavad, kolmandad toovad taimi – tavaliselt oma maakodust, kus neid on nagunii vaja jagada. Lapsedki tasub kampa võtta, siis õpivad nad tööd tegema ja tehtut hoidma.

Taimedele on oluline kasvukoht, rohimine ja kastmine, nii et kohe alguses tuleks kokku leppida, kelle õlule need tegevused jäävad.

Paljud noored linnapered tunnevad huvi puhtama toidu vastu ja soovivad lastele näidata, kuidas marjad viljuvad, kanad munevad, mesilased mett koguvad vms.

«Kanakasvatus on moeasi, aga kohane ehk siiski rohkem väikelinna elanikele. Üks asi on kanu lastele näidata, teine aga praktiline külg – miks mitte puumajade hoovis munevaid kanu pidada. Linnatoit on väga populaarne,» nendib Toom.

Mesilastarud, köögivilja- ja/või lillepeenrad, marjapõõsad jne on paljudes linnaaedades kindlalt kanda kinnitanud. Aga neid võiks veelgi rohkem olla, sest aiandusega tegelemine pakub hingerahu ja tõstab tuju.