Suur elumuutus: kui ees seisab hooldekodu tee

Villa Benita. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alma oli oma 84. eluaasta künnisele jõudes pidanud viis aastat lesepõlve ning saanud üle lahkumiskurbusest ja -valust, mida tundis pikka aega pärast 52 aastat kestnud abielu lõppu. Viimased kooseluaastad oli ta oma Heino kahanevat elujõudu optimismiga toetanud ja lõpuks teda põetanud. Siis äkki ühel aastavahetusel, uue aasta hommikul, kui mees unepealt igavikku suundus, tundis Alma suurt tühjust. Sellele järgnes vaikne leppimine üksindusega. Tuli küll rääkida koduhooldajaga, kuid üha vähem tahtis ta teistega suhelda. Ainus, kellega suhtlemine rõõmu tegi, oli õetütar.

Kuid vanadaami tervis halvenes tasapisi, sagenesid tasakaaluhäired ja kukkumised, ning Almal tuli leppida arsti soovitusega mitte enam üksipäini elada, kirjutab ajakiri 60+.

Et ta aga tervise üle ei kurtnud, igatses ta elupaika, kus oleks piisavalt omaette olemist, samas vajaduse korral ka abi käepärast võtta. Süüa teha ja poes käia ta enam ei soovinud. Almale tundus, et see kohustus sai täidetud, kui abikaasa lahkus. Pealegi oli see viimastel aastatel koduhooldaja mure.

Kuhu ma minema pean?

Kuhu siis elama asuda? Kindlasti mitte kaugele Tallinnast, kus elasid õetütar ja mõned sugulased. Aga kindel otsus oli mitte omastele koormaks olla. Ta oli majanduslikult kindlustatud ning võis endale lubada omaette tuba heas pansionaadis.
Õetütrega asja arutades jõudsid nad otsusele, et üle tuleks vaadata pealinna lähiümbrusesse jäävad eakate kodud. Paljudes polnud kohe vaba kohta võttagi. Teiste seas otsustas Alma vaatama minna Benita Kodu, mis asub Keila ja Paldiski vahel, Tallinnast vaid 25 kilomeetri kaugusel.

Benita eakate kodu kasuks kõneles mitu asjaolu. See oli uus, mitte vanast ümber ehitatud, ehkki ka viimaste hulgas võib olla korralikke ja keni kohti. Metsatukas asuv kahekorruseline hoone tundus esmapilgul üsna väike. Nagu elumaja, kus kõik naabrid on tuttavad ja teada, mõtiskles Alma. Lumi sillerdas maja ümber puudel ja põõsastel. Pole võimatu, et siin mõni kitseke või rebane akna tagant mööda lipsab, mõlgutas ta mõtteid.

Majja sisenemisel tabas tulijaid esimene meeldiv üllatus – avar ja kõrge ­fuajee meenutas hotelli. Silma hakkas kohvikulett, vitriinis küpsetised. Almal oli tavaks kella nelja paiku kohvi juua. «Sellega on siis hästi,» mõtles ta pool­valjult.

Selgus, et võimalik on isegi nädala jagu paigal olla ja järele proovida, kas on nii hea, et siia pikaks ajaks või päriseks tulla. See mõte meeldis Almale väga.

Palju valikuid

Almale näidati nii ühe- kui kaheinimesetuba. Mõlemad olid piisavalt ruumikad ja kena mööbliga sisustatud. Kõikidel tubadel oli väljapääs oma terrassile, lisaks omaette või kahe toa peale jagatav pesuruum. «Täiesti vastuvõetav,» arvas Alma.
Talle avaldasid muljet pehmed põrandakatted, mis koridoris helid summutasid. Ja avarus! Laiad koridorid ja avarad aknad vaatega metsale. Tõepoolest ei oskagi miskit juurde tahta, arutles vanadaam. Igas toas oli televiisor, peale selle veel hubane televiisoriruum mõnusate tugitoolide ja diivanitega.

Kutsuvalt mõjus ilus kööginurgaga ­söögituba, kuhu majaelanik võib külalisi viia, et neid kostitada, nendega koos või üksi midagi küpsetada või muud suupärast valmistada. Alma märkas, et selles köögis polnud kusagil tolmukübet ega ­rasvajälge. Kõik hiilgas puhtusest, nentis ta rahulolevalt. Jah, sellises köögis toimetaks temagi mõnikord, võib-olla.

Raamatukogus tekkis tunne, et tahaks kohe, raamat käes, end sisse seada. Alma kuulis, et majas on ka püsiühendusega internet ning raamatukogus arvuti. Ta vaatas huviga ka tegevustuba, kus talle näidati, mida majaelanikud üheskoos aega veetes on teinud: küünlad, maalid, käsitööehted ja palju muud.

Tutvus päevakavaga

Et nad olid kohale jõudnud lõuna paiku, avanes hea võimalus kokkade valmistatud roogi maitsta. Alma sai teada, et majarahvas käib neli korda päevas koos söömas ning see on üks seltskondliku suhtlemise võimalusi. Pärast ringkäiku oligi paras aeg jalgu puhata ja toidul lasta hea maitsta.

Alma tutvus päevakavaga: hommikuti loetakse huvilistele ette ajalehti, pärastlõunal on loomingutund, õhtuti tullakse veel mõneks tegevuseks kokku. Ka võimlemine on päevakavas. Peale selle on Benita Kodul kokkulepe Keila ilusalongiga, kust tullakse kohapeale juuksuri- ja muid soovitud teenuseid pakkuma. Kord kuus käib Keila koguduse õpetaja jumalateenistust pidamas. Teisel korrusel on loodud võimalused taastusraviks ning seal asub väike erahaigla, kus pakutakse ka rehabilitatsiooniteenuseid.
Alma meele tegi rõõmsaks teadmine, et kui juhtub külla tulema keegi, kel pole ei Keilas ega Tallinnas ööbimiskohta, on võimalik Benita Kodus ööbida. Elu tundus siin muretu. Tublisti muretum kui üksinda oma korteris. «Kõige mugavama tugitooli ja mõned maalid tahan kindlasti kaasa tuua ja osa oma raamatukogust siia kogule kinkida,» otsustas Alma. Ja ütles õetütrele: «Mulle siin meeldib.»

Rohkem ruumi, odavam hind

Tulles vastu nõudlusele soodsa hinna ja hea kvaliteediga kahekohaliste tubade järele, suurendas Benita Kodu 2013. aasta detsembris kohtade arvu. Uue hinnakirja järgi maksab üks kuu alates 720 eurost inimese kohta (24 eurot ööpäevas) senise 1050 euro asemel. Hinnas sisalduvad majutus kahekohalises toas, soe hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning personali abi igapäevatoimingutes ja päeva sisustamisel. Hinna alandamine ja kohtade arvu suurendamine sai võimalikuks tänu sellele, et senised ühekohalised toad muudeti kahekohaliseks ja soetati juurde mööblit.

Kui raha ei jätku

Paljudele peredele võib Benita Kodu kuumakse käia üle jõu. Siis tasub uurida, kas on sobivat eakate kodu kodukoha vahetus läheduses, või otsida koht hoopis sugulaste kodupaigaga samas maakonnas, et neil poleks kaugele külla sõita.
Sotsiaalministeeriumi 2013. aasta andmetel on Eestis üle 6300 üldhoolduse ja statsionaarse õenduse, varasema nimetusega hooldusravi kohta. 2012. aasta lõpul oli üldhooldusele mõeldud kohti 6680, ­sellele lisandus õendusabi. Keskmiselt tuleb Eestis eakate kodu koha eest välja käia 530 eurot kuus.

Statistikaameti 2012. aasta andmetel on Eestis 138 täiskasvanute hoolekande­asutust, kus on 6130 klienti. Neist Harjumaal on 15 asutust 1237 kliendiga. Kui lisada erihoolekandeteenuseid pakkuvad asutused, on majutusasutusi 243 ja kliente kokku 10 806.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask (pildil) selgitas, et järjekorra pikkus üldhooldust pakkuvates asutustes sõltub paljudest asjaoludest. «Osa üldhooldekodusid ei soovi näiteks lamajaid kliente, mõnel eakate kodul puuduvad kohad dementsusega inimestele turvaliste tingimuste pakkumiseks ja osade puhul tekib järjekord neil juhtudel, kui soovitakse kohta kindlasse piirkonda,» põhjendas ministeeriumi peaspetsialist Armo Vask.

Sangastes on tervisemaja

Valgamaal Sangaste alevikus endise algkooli ruumides asub 24 kohaga tervisemaja, kus elavad eakad, kes endaga ise toime tulevad. See kuulub Sangaste pansionaadi juurde, mis on tavapärane 30 kohaga hooldekodu. Jaanuaris täitus kaks aastat tervisemaja avamisest.

Kui pansionaadis on personali rohkem, siis tervisemajas toimetavad vaid perenaine ja tema abiline. Majaelanikele valmistatakse sööki kolm korda päevas, nende toad koristatakse ning rõivad pestakse ja puhastatakse. Paljud elanikud on oma mööbli kodust kaasa toonud, mistõttu igaühe elamine on veidi omamoodi.

«Meie võtame vastu kõiki inimesi üle Eesti, me ei ole ainult oma valla rahva jaoks,» ütles juhataja Ruth Muttik. Selles ühiskodus elab 18 naist ja viis meest, nende seas kaks abielupaari.

Sangaste tervisemaja 24 kohta on praegu kõik täidetud. Elaniku kuutasu on 385 eurot. Selle hinna sees on ka ravimikulu. Perearst on lähedal, pansionaadis. Kui kellelgi on vaja minna eriarsti juurde, siis viiakse ta Valka või Tartusse. «Meil on keskküte, vesi ja elekter selle hinna sees,» selgitas juhataja. Tema väitel tuleb tervisemaja selle kuutasuga ots otsaga kokku.

Järjekord on ukse taga

Tallinna lähedal Viimsis asuvas Rannapere pansionaadis on kõik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga. Juhatajal on nimekiri neist, kes kohta ootavad. Kui tekib mõni vaba koht, täitub see üsna pea.

Pansionaadis on ühe- ja kahekohalised toad, igaühel oma esik, duširuum ja terrass. Üheinimesetuba maksab 1015 eurot, koht kaheinimesetoas 790 eurot kuus. Hinna sees on mähkmed, tavaravimid, hügieenivahendid, ratastool või käimispukk, samuti söögikorrad, hooldus, põetus ja muu. Juuksuriteenuseid, maniküüri ja pediküüri saab soodushinnaga.

Pansionaadi juhataja Peeter Saar  ütles, et Rannaperet väärtustatakse ka hea asukoha tõttu: lähedal on kauplused, bussipeatus, haigla, ümbrus on ilus ja turvaline ning bussiühendus Tallinnaga väga hea. Peeter Saar on rahul maja projektiga, mille kavandas juba Kirovi kalurikolhoosi ajal majandi vanade­koduks arhitekt Rein Weber.

Pansionaadiga samas hoones tegutseb ka Viimsi valla eakate päevakeskus ning selle üritustele nagu kontserdid või tähtpäevade tähistamised on alati oodatud ka pansionaadi elanikud.