Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester leiab, et valitsuse uus eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks tuleb ümber vaadata.
Sester: riigi uus eelarvestrateegia tuleb ümber vaadata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse uus eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks näitab selgelt, et eelarve tasakaalu viimise eesmärgist on kaugenetud. Valitsuse eesmärk hoida tuleval aastal eelarve väikeses 0,2 protsendises struktuurses ülejäägis on järsk kaugenemine senisest konservatiivsest eelarvepoliitikast.
Eelmise valitsuse kriisijärgne eesmärk oli viia riigieelarve nominaalselt tasakaalu ja jõuda struktuurselt 2016. aastaks 1 protsendilisse ülejääki. Selle poole jõudsalt liikusime - struktuurne tasakaal oli 2014. aastaks kinnitatud IRL ja Reformierakonna valitsuse poolt +0,7 protsenti SKPst.
Nominaalselt, ehk igapäevases eelarves prognoositakse kogu perioodi ulatuses miinust. Lähiaastad toovad olukorra, kus kulud ületavad tulusid 0,7-0,8% aastas. On selge, et iga komakoht miinust riigieelarves tähendab reaalelus lihtsalt ülekulutamist ning kulukatte otsimist, kas siis riigireservide käikulaskmise või täiendava laenuvõtmise näol.
Järgmistel aastatel hakatakse riigieelarve defitsiiti finantseerima riigi reservidest ja meie reservid kahanevad prognooside kohaselt 40 protsenti ehk 569 miljonit eurot. Valitsuse uus eelarvestrateegia tuleb ümber vaadata, kuna selline kulutamiskava tänases kontekstis on vastutustundetu.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi vähenevad eelarve tulud võrreldes koalitsioonileppe aluseks oleva prognoosiga käesoleval aastal 32 miljon eurot ja tuleval aastal 59 miljon eurot, seega 2015. aasta eelarvepositsioon halveneb kokku ligi 100 miljonit võrreldes koalitsioonileppe sõlmisel aluseks olnud numbritega.
Lõpuks oleme olukorras, kus raha jätkub küll ajutise valitsuse valimiseelseteks lubadusteks, kuid samal ajal kuivavad kokku riigi kogutud reservid ning tuleb teha kärpeid teedeehituses, tervishoius, hariduses ning suurendada inimeste ja ettevõtete maksukoormust.