Ülo Kaasik: riigieelarve vajab ka varuplaani

Ülo Kaasik. Foto: Liis Treimann

Eesti Panga ase­presidendi Ülo Kaasiku hinnangul peab valitsus eba­määrase välis­keskkonna tõttu valmistuma eelarvet koostades ka plaaniks B, sest kui majandus­olukord kujuneb oodatust viletsamaks, siis tuleb olla valmis eelarvet ja kuluplaane muutma.

Pärast uue valitsuse moodustamist on pälvinud tähelepanu uue valitsusliidu koalitsioonilepe, mille rahalise olukorra muudab keerulisemaks ebamäärane väliskeskkond.

Rahandusministeeriumi äsja avaldatud prognoos on praeguseid teadmisi arvestades mõistlik planeerimise alus. Kuid sinna ei ole sisse arvestatud võimalikke väliskeskkonna tagasilööke, sealhulgas näiteks Venemaa ja Ukraina kriisi süvenemist.

Uue valitsuse eelarve eesmärkidest saab selgema pildi varsti, sest üks valitsuse esimesi töid on igakevadine riigi eelarvestrateegia uuendamine. Koondeelarve tasakaal näitab seda, kui hästi uue valitsuse tulu- ja kulupoliitika klapivad.

Uus koalitsioonilepe lubab hoida eelarve struktuurses tasakaalus, mis on äsja jõustunud riigieelarve seaduse järgi kõige lõdvem lubatud eesmärk. Struktuurse tasakaalu sisuline mõte on see, et nominaalse tasakaalu arvestusest jäetakse välja majandustsükli mõju ning tulu või kulu mõjutavad ühekordsed tegurid. Eelarve võib majanduse kehvemal ajal olla seega ka puudujäägis.

Kuigi struktuurse tasakaalu kasutamine on teoreetiliselt mõistlik, on seda reaalajas keeruline hinnata ja täpsemaid hinnanguid saab anda vaid pika aja tagant.

Näiteks majanduse kogutoodangul põhinevad hinnangud näitavad, et Eesti majandus toimetab praegu allpool oma potentsiaali ja eelarve võiks nominaalis olla miinuses. Kuigi majanduskasv on olnud 2013. aasta jooksul tagasihoidlik, on tööturul järjest enam näha, et palgad kasvavad tootlikkusest märgatavalt kiiremini.

See võib aga viidata asjaolule, et majandustsükkel on hoopis sealmaal, kus ressursid on pigem üle- kui alakasutatud ja nominaalne eelarve peaks olema pigem ülejäägis. Viimase majandusbuumi ajal hindasid paljud (jah, ka Eesti Pank, valitsus, Euroopa Komisjon ja IMF) valesti nii Eesti majandustsüklit kui sestap ka nominaalse eelarve ülejäägi suuruse vajadust.

Valitsus peab seetõttu pikaajalisemates eelarveplaanides jälgima nii struktuurset tasakaalu kui ka eelarve nominaalse tasakaalu saavutamist. Mullu kevadel uuendatud riigi eelarve­strateegia seadis lisaeesmärgiks reservide taastamise, mis peaks keskpikas perspektiivis tähendama eelarve ülejääki.

Eelmisel sügisel selle aasta riigieelarvet ette valmistades lükati ülejääki  jõudmine edasi. Uus valitsus peaks püüdma olukorda parandada ning ülejäägiga eelarve ja reservide taastamise pikemas vaates prioriteetseks eesmärgiks võtma.

Eesti Pank on viimase aasta-paari jooksul avaldanud mitmel korral toetust reservide taastamise ja kasvatamise poliitikale. Reservid aitavad hoida valitsuse võlakoormuse kestlikuna ning loovad eelarvepuhvri toimetulekuks majanduse tagasilöökide korral, olgu selleks siis välised või sisemised põhjused.

Kui valitsus ei pea pidevalt tegelema kavandatud kulutustele rahalise katte otsimisega, siis loob see hea võimaluse tegeleda rahanduse keskmise ja pikema aja probleemidega, millest meil demograafilist olukorda ja Euroopa Liidu toetuste vähenemise väljavaadet arvestades puudust ei ole. Peale selle aitab tasakaalus või ülejäägis eelarve järgida paremini koalitsioonileppe lubadust hoiduda järskudest maksumuudatustest ning maksupoliitikat pikemalt ette plaanida.

Uue koalitsioonileppe väljatöötamine langes paraku aega, mil uus majanduslik tasakaal pärast kriisi alles kujuneb välja ning majandusprognoos on veel ebakindel.

Eelmise valitsuse selleks ja järgmiseks aastaks kavandatud eelarvepoliitika lähtus eeldusest, et majanduse nominaalkasvuks kujuneb lähiajal kuus-seitse protsenti.

Rahandusministeeriumi uue prognoosi põhistsenaariumi järgi ei ületa majanduse nominaalkasv sellel aastal viit protsenti. See tähendab varem prognoositust väiksemat maksutulu ja seega ka kuni 100 miljoni euro võrra väiksemat kulutamisvõimalust nii sellel kui ka järgmisel aastal eeldusel, et eelarve tasakaalueesmärgid ei muutu.

Kuna majanduskasv on ettevaates väga ebamäärane, on otstarbekas vähendada eelarvestrateegias lähiaastateks kavandatud tavapäraste jooksvate kulutuste kasvutempot. Samuti oleks mõistlik ette mõelda, mida teha siis, kui asjad lähevad oodatust märksa kehvemini.

Eelarvepoliitika usaldusväärsus peab olema tagatud ka siis, kui majanduskasv jääb ootustele alla või võimule tuleb uus valitsus. Riigieelarve uuendatud baasseadus eeldab samuti, et valitsus kavandab oma tegevust pikemalt kui üheks aastaks.