/nginx/o/2014/03/27/2918026t1h17df.jpg)
Valitsus leppis tänasel kabinetinõupidamisel kokku järgmise nelja aasta eelarvepoliitilistes eesmärkides.
Valitsus leppis kokku järgmise nelja aasta eelarveprioriteetides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse pressiesindaja teatel on valitsuse eesmärk on kindlustada Eesti julgeolek, suurendada sissetulekuid ja kasvatada heaolu, vähendada laste vaesust ning hoida riigirahandust korras.
Eelarve baasseaduse kohaselt peab eelarvepositsioon olema tasakaalus. Valitsuse eesmärk on jõuda 0,2 protsendi struktuurse ülejäägini prognoositavast SKPst
Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegias on arvestatud uue koalitsioonileppe tegevustega, millel on koos lisameetmetega kokkuvõttes eelarvepositsiooni parandav mõju. Kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi oleks valitsussektori eelarve olnud kehtivate seaduste alusel 2015. aastal struktuurses tasakaalus, siis valitsuses kokkulepitu tulemusel liigub eelarve järgmisel aastal ülejääki.
Eelarvepositsiooni parandava mõjuga on muu hulgas alkoholiaktsiisi täiendav tõus, erasõitudeks kasutatavate ettevõtte sõiduautode sooduskäibemaksu puudutavad muudatused, käibemaksudeklaratsiooni lisa kehtestamine, tubaka- ja maagaasi aktsiisi tõus ning erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi kaotamine (v.a põllumajanduses ning kalalaevadel). Vanemapensioni veel jõustumata osa hakatakse maksma 2018. aastal, mil lõpevad teise pensionisamba lisamaksed.
Nende valikute tulemusel on valitsusel alates järgmisest aastast võimalik tõsta universaalseid ja vajaduspõhiseid lastetoetusi, langetada töötuskindlustusmakset 2,4 protsendini (sellest 1,6 protsenti töövõtja ja 0,8 protsenti tööandja osa maksest), hoida keskmine pension tulumaksuvaba, pakkuda tasuta koolitoitu ka gümnaasiumis ning tõsta maksuvaba tulu igal 10 euro võrra.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon on järgmistel aastatel veel puudujäägis, mis on põhjustatud kriisiaja teise samba ajutistest lisamaksetest ja varem laekunud kvooditulu kulutamisest. Riik ostab 42 miljoni euro ulatuses Tallinnasse uued trammid ja tänavavalgustust Eesti linnadesse. Teiseks teeb riik 64 miljoni ulatuses täiendavaid makseid teise pensionisambasse.