/nginx/o/2014/04/10/2951080t1h0b5c.jpg)
Iru elektrijaam ei saa toetust segaolmejäätmete põletamise eest, sest sellist toetust ei eksisteeri. Samuti on konkurentide poolt soovitud Irult efektiivse koostootmise toetuse äravõtmine Euroopas pretsedenditu samm, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam Eesti Energia blogis.
E24 toob Heinami blogipostituse ära muutmata kujul.
Tüliõunaks on efektiivse koostootmise toetus
Esiteks, ei saa Iru elektrijaam toetust segaolmejäätmete põletamise eest, sest sellist toetust ei eksisteeri.
Nagu kõik teised elektri ja soojuse tootjad, saab Iru elektrijaam toetust efektiivse koostootmise eest, mis on ca 2,1 miljonit eurot aastas. Ehk riik ei toeta Iru elektrijaamas jäätmepõletust, vaid efektiivset elektri ja soojuse koostootmist. Kusjuures toetus ei ole seotud kasutatava kütusega, sest seda saab iga efektiivne energiatootja sõltumata sellest, kas kasutatakse vene gaasi, imporditud biokütust või jäätmeid. Näiteks saavad vene gaasist toodetud energia eest toetust Sillamäe koostootmisjaam, Viljandi linna koostootmisjaam, Grüne Fee ja mitmed teised tootjad.
Samas võidavad Iru jäätmeploki valmimisega Eesti inimesed ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojuse hinna tõttu aastas ligi 7 miljonit eurot. Ehk kasu Iru jäätmeploki valmimisest tunneb iga Eesti elanik otseselt oma rahakotis.
Konkurentide poolt soovitud Irult efektiivse koostootmise toetuse äravõtmine oleks Euroopas pretsedenditu. See oleks kindlasti suur võit siinsetele prügiladestamise monopolidele, kes võitlevad konkurentsi tekkimise vastu Eesti jäätmeturul. Samas toob otsus prügikäitlemise hinnatõusu Eesti elanike jaoks, sest prügivood suunduks taas prügilatesse, mis on keskmiselt kaks korda kallim kui Iru elektrijaamas taaskasutamine. Veelgi suurem kaotaja oleks aga Eesti loodus, sest taas algaks suuremahuline prügi tampimine loodusesse.
Koostootmistoetuse äravõtmine kahjustaks ka Eesti energiatootjate positsiooni Põhjamaade ja Euroopa elektriturul, sest oleksime olukorras kus peame konkureerima Soome või Rootsi elektri tootjatega ilma samaväärse toetusmehhanismita.
Toetusega motiveeritakse kasutama efektiivseid ja keskkonnasõbralikke lahendusi
Efektiivse koostootmise toetuse mõte on motiveerida energiatootjad rajama efektiivseid koostootmisjaamasid, kus soojuse tootmisest järele jäänud jääksoojust kasutatakse elektri tootmiseks.
See lisainvesteering on aga väga kallis ja ei tasu praeguse elektri hinnaga ennast ära. Näiteks Iru jäätmeplokis maksis elektri tootmise investeering ligi poole projekti maksumusest. Äriloogikast lähtudes piirduks ilma toetuseta energiaettevõtted pelgalt katlamajade rajamisega, mis aga ei ole tarbija, keskkonna ega ka riigi huvides.
Just seetõttu pidasid Euroopa Liidu riigid ja ka Eesti, lähtudes eelkõige keskkonna ja kütuse efektiivse kasutamise eesmärkidest, vajalikuks rakendada efektiivse koostootmise edendamiseks riiklikke toetusi. Toetus ei ole preemia, vaid selle eesmärk on hüvitada investorile keskkonnasäästlikuma lahenduse kasutamisega kaasnev täiendav kulu, mis on riiklike eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Kokkulepe riigi ja energiatootjate vahel on tänaseks kehtinud juba 7 aastat ja sellele tuginedes on tehtud pea kõik Eesti elektritootmise investeeringud, sealhulgas ka Iru jäätmeplokk. Mängureeglite muutmine tagasiulatuvalt ja poole mängu pealt, kahjustaks tugevalt investorite usku Eesti investeerimiskliimasse.
Efektiivse koostootmise toetuse äravõtmine ei edenda prügi sorteerimist
Iru elektrijaamalt toetuse äravõtmise põhjendusena tuuakse välja soovi edendada prügi sorteerimist.
Olen seisukohal, et ühe jäätmete kasutaja toetuseta jätmine ei edenda prügi liigiti kogumist, vaid see oleks hoopis oluline tagasiminek keskkonna vaatenurgast. Jäätmeplokk ei konkureeri prügi sorteerimise ja taaskasutamisega, vaid hoopis prügi ladestamisega prügilatesse ning teiste segaolmejäätmete käitlejatega. Jäätmete põletamine energia tootmiseks ongi jäätmete taaskasutus. Just tänu jäätmepõletusele suutis Eesti täita 2013. aastaks võetud kohustusi jäätmete ladestamise piiramise osas.
Eestis kogutakse praegu liigiti kokku umbes 26–27% olmejäätmetest, Euroopa Liidu eesrindlikemas maades aga 55–60%. Ehk Eestis on arenguruumi küll, kuid on kohatu süüdistada selles ühte jäätmete kasutajat mitmetest. Samas ka väga hea liigiti kogumise korral jääb pool jäätmetest sorteerimata. Sorteerimata jäänud prügi on aga mõistlik kasutada energia tootmiseks ning just seda teenust Iru elektrijaam pakubki.
Kui aga vaatame kuidas on saavutatud väga head liigiti kogumise tulemused arenenud jäätmekäitlusega maades nagu näiteks Rootsi ja Taani, siis seal saavutati kõrge jäätmete taaskasutusmäär ennekõike just tänu koduse sorteerimise ja jäätmepõletuse koosmõjule. Kusjuures jäätmete põletamise võimalused rajati esimesena, et lõpetada keskkonnavaenulik prügi maha tampimine. Sellele aga järgnes oluline areng koduses liigiti kogumises.
Iru jäätmeplokk ei saasta keskkonda
Vastupidiselt meie konkurentide väidetele ei saasta Iru jäätmeplokk keskkonda.
Iru jäätmeenergiaplokk on rajatud keskkonnakaitseliselt täielikul tipptasemel - arvukad filtrid püüavad kinni kõikvõimaliku reostuse. Iru elektrijaama filtrid on nii võimsad, et terve jaam saastab keskkonda vähem kui kõrval asuv biokütusel töötav koostootmisjaam, Narva maanteel sõitvad veoautod ning paarkümmend ahjuküttega eramut.
Järele jääv tuhk, mida klassifitseeritakse ohtliku jäätmena, viiakse käitlemisele ja ladestamisele Soome. Teine osa tuhast, mis ei ole ohtlik jääde, rakendatakse ära Eestis, taaskasutades seda prügilate sulgemiseks. Nii säästame olulisi loodusressursse, nagu näiteks liiva.
Võin julgelt kinnitada, et Iru elektrijaama jäätmeplokk on keskkonnaprojekt. Tänu jäätmeplokile lõppes Eestis jäätmete prügilatesse mahatampimise ajastu.