Valesti istutatud puu võib majale saatuslikuks saada

Foto: Pm

Aiaomanike mured saavad sageli alguse sellest, et taimede valikuga seotud eeltöödesse suhtutakse liiga kergekäeliselt. Seetõttu võivad näiteks hoonele liiga lähedale istutatud puud tulevikus hakata maja varjutama, katust mädandama või koguni vundamenti kergitama.

«Probleemide ärahoidmiseks tuleb juba taime istutamisel teada, kui suureks ta kasvab, milliseid tingimusi vajab ning kus on talle kõige sobivam asukoht. Ja seepärast tuleb enne teha põhjalikku eeltööd,» ütles Eesti Maaülikooli aianduse õppejõud Ele Vool.

Esmalt tuleks arvestada võra kuju ja suurusega. Väikesesse aeda peaks valima kitsama võraga puud, näiteks püramiidsed või ovaalsed vormid. Neist levinumateks on Eestis pihlakad ja püramiidtamm «Fastigiata», mis sobib hästi nii linnahaljastusse kui ka koduaeda.

Kõik puud tuleks istutada hoonest vähemalt viie meetri kaugusele. Suured ja agressiivsema juurestikuga lehtpuud, näiteks pajud, remmelgad, paplid ja haavad, vajavad aga ruumi. Need võiks julgesti veel kaugemale istutada.

«Aiapidajad ei kujuta sageli ette, et aastate pärast võivad puujuured ulatuda võrakroonist kaugemale, tungida vundamendi alla ja hakata seda kergitama,» sõnas Vool.

Kas puu kahjustab vundamenti või mitte, sõltub paljuski vundamendist. «Kui on tegemist korraliku betoonist või müürikividest vundamendiga, mille sügavus ulatub maapinna külmumispiirini – üks meeter või rohkem –, ei suuda puu sellele midagi teha,» kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli lektor Johannes Pello.

Kui vundament on lahtistest kividest ja madal, hakkavad vundamendikivide vahele kasvavad puujuured seda tõstma ja liigutama ning vundamenti tekivad praod.

Pello sõnul pole sellised juhtumid sugugi haruldased ning siis ei aita muu, kui puu maha võtta. Ent vundamendi kerkimine ei toimu ühe aastaga – millimeetrise prao tekkimiseks kulub koguni viis aastat. Pello toonitas, et kord aastas tuleks majale tiir peale teha ning hinnata puude kaugust, aga ka kõrgust ja mõju majale.

Maja juures kõrguva puu oksad võivad katusekonstruktsioone kahjustada ja lehed-okkad katust mädandada. Ohustatud on kõik vettivamad katused. «Puuoksad käivad tuulega vastu katust ja rikuvad katusekatte, lehed aga ummistavad vihmaveerenne,» kirjeldas Pello.

Seega peavad maja juures suuri puid kasvatavad inimesed arvestama iga-aastase katusehooldusega. Hilissügiseti tuleks katus puhastada, vihmaveerennid tühjendada ning katusele ulatuvad oksad ära lõigata. Okste ja katuse vahele peaks jääma vähemalt meeter maad.

Puude lõikamise põhieesmärk on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra. «Oleme harjunud lõikama viljapuid, kuid tegelikult vajavad regulaarset lõikamist ka ilupuud,» märkis Vool.

Noorelt puult tuleb igal aastal ära lõigata peenikesi soovimatus suunas kasvavaid oksi. Selleks et puud võimalikult vähe häirida, peaks püüdma väljalõigatavate okste läbimõõtu hoida alla viie sentimeetri.

Täiskasvanud puul võiks võra laiust ja kõrgust piirata aegamisi ning korraga ei tohiks eemaldada enam kui viiendikku puu oksastikust. Minimaalse lõikepinna tagamiseks peab lõige jääma oksaga risti. Hoiduda tuleks oksaköntide jätmisest, kuna need lähevad mädanema, edasi levib mädanik juba tüvesse.

Puid võib koduaeda istutada kas üksikult, rühmadena või ritta. See oleneb haljasala suurusest, otstarbest, kasutatavatest liikidest ja aiakujundusest. Otstarbe alla kuulub näiteks varjuliste alade tekitamine või siis vastupidi, nende ära hoidmine.

Kui aeda soovitakse istutada puid, aga vältida varjuliste alade tekkimist, tuleks eelistada kasvukohana krundi lääne- või põhjakülge. Samas kui soovitakse puude varju ja jahedust kesksuvel, võib neid istutada ka hoone lõunaküljele. Sealjuures tasub eelistada madalamaid ja ümara või V-kujulise võraga puid.


Tasub teada

•    Istutuskaugus. Suurte puude minimaalne kaugus hoonetest peaks olema 5 meetrit, elektrikaablist, kütte- ja gaasitorust 0,2 meetrit, kanalisatsioonitorudest 2,5 meetrit.

•    Istutussügavus. Taim tuleb istutada samale sügavusele, nagu ta varem kasvas, kuid arvestada tuleb istutusjärgse mulla vajumisega, olgu siis tegemist konteinertaimede, juurepalliga taimede või paljasjuursete istikutega. Vale istutussügavus võib põhjustada väga aeglast juurdumist või taime hukku. Tänapäeval hävib väga palju tänavapuid ja üheks põhjuseks võib olla just vale istutussügavus.

•    Istutusaugu kaevamine. Istutusaugu läbimõõt peaks olema kaks-kolm korda suurem kui poti või juurepalli diameeter. Nii jääb taime ümber rohkem pehmemat kobedat pinnast ning juured arenevad kiiremini. Mida tihedam ja kõvem on augu ümber pinnas, seda laiema augu võiks kaevata.

•    Istutusaeg. Külmakindlaid taimi peaks istutama sügisel, külmaõrnu aga kevadel. Näiteks okaspuid ja roose võiks istutada kevadel, lehtpuid ja -põõsaid aga sügisel. Kindlasti ei ole paljasjuursete ehk mullapallita istikute istutamiseks õige aeg kesksuvel, kui on hästi kuiv. Juurdumine võtab siis taimelt palju energiat ja maapealne osa võib kannatada toitainete puuduse all.