Eesti Energia saadab oma jäätmeterminaatori põlevkivituha kallale

Urmo Heinam vastutas paljuski Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki töölehakkamise eest. Foto: Liis Treimann

Aprillis asub Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam uude ametisse Ida-Virumaal, et leida järgmise viie aastaga  tulus kasutus seni kasutult mäkke kuhjatavatele miljonitele tonnidele elektri- ja õlitööstuses tekkivale põlevkivituhale.

«Eesti Energial pole kavas ise ühtegi uut tehast või seadet rajada, küll aga hakkame läbi viima uuringuid ja katseid, et tuhale senisest suuremat kasutusala leida,» ütles Heinam. «Näiteks me müüme praegu uue kasutusalana põlevkivituhka Venemaale gaasi puuraukude täitmiseks, sest tegemist on tsemendiga väga sarnaste omadustega ainega.»

Samuti kaalub Eesti Energia võimalust hakata põlevkivituhaga täitma tegevuse lõpetanud kaevanduste käikusid, sest veega kokku puutudes tuhk kivistub ning hoiab ära kaevanduse lagede võimaliku kokkuvarisemise. Praegu läheb kolmandik põlevkivist kaduma, sest see jäetakse hiiglaslike sammastena välja kaevandamata, et hoida üleval kaevanduse lagesid.

Kuus miljonit tonni tuhka

Narva elektrijaamades tekib aastas ligi kuus miljonit tonni põlevkivituhka, mis ehitustööstuses värskelt kasutusele võetuna kujutab endast väärtuslikku toorainet, kuid mäkke puistatuna muutub kasutuks jäätmeks.

Teedeehitajate hinnangul saaks nõukogude ajal ulatuslikult teedeehituses kasutatud põlevkivituhka taas asfaldi aluskihtidesse lisada, sest tänapäevane tehnoloogia võimaldab saavutada varasemast kvaliteetsemat tulemust. Põlevkivituha kasutamisest asfaldialuse stabiliseeriva kihi rajamisel loobuti kunagi, sest teesse tekkisid põikipraod. «Arvati, et pragude tekkimine tuleb tuha omadustest, sest varasem tehnoloogia ei võimaldanud aluskihi koostisosi täpselt doseerida,» rääkis tee-ehitusfirma TREV-2 projektijuht Heino Väli. «Nüüdseks on selgunud, et segades põlevkivituhka vana asfaldi ja bituumeniga, saame samaväärse tulemuse kui Soomest imporditava graniitkillustikuga.»

Tuha kasutuselevõtmine teede ehitamisel sõltub maanteeameti otsustest. «Sõltuvalt parasjagu mängu juhtivatest ametnikest eelistatakse kas imporditavat graniitkillustikku või siis kohalikke materjale,» lisas Väli.

Praegu kulub kogu Eesti teedeehituses põlevkivituhka vaid tuhat tonni hüdraulilise teesideaine ühe komponendina. Maanteeamet on koostöös Eesti Energiaga asunud Ida-Virumaale rajama teede katselõike, et selgitada võimalusi selle tooraine ulatuslikumaks kasutamiseks. «Põlevkivi aherainet on meie teedeehituses kasutatud aastakümneid, kuid taasiseseisvumise järel enam eriti mitte,» rääkis maanteeameti teede arenguosakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts. «Esialgse kogemuse põhjal võiks öelda, et tsemendi või bituumeniga stabiliseerides võib saada nõrgast kivist piisavalt tugeva materjali, kuid eks käimasolevad uuringud annavad täpsema vastuse.»