Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollisid märtsikuus kodude tuleohutust. Intensiivse kontrollperioodi jooksul jõuti üle vaadata kokku 854 eluruumi ning 244 kodul esines puudusi.
Päästeamet avastas tuleohutuse rikkumisi igas neljandas kodus
Igas kuuendas kontrollitud kodus oli probleeme suitsuanduriga. Peamiselt suitsuandur puudus, oli unustatud patareid vahetada või oli see valesti paigaldatud.
Statistika näitab, et tänavu tuleõnnetustes hukkunute elupaikades ei ole olnud just töökorras suitsuandurit, mis oleks tulekahjust piisavalt vara teada andnud ning hoidnud sellega ära kurvad tagajärjed.
Tuleohutusjärelvalve osakonna juhtaja Rait Pukki sõnul olid märtsikuus läbi viidud tuleohutuskontrollid üks osa terve aasta läbiviidavatest tegevustest eluruumide tuleohutusalase olukorra parandamiseks.
«Juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastati puudusi kokku 121 korral,» ütles Pukk. «Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas, millest sageli ka tulekahjud alguse saavad.»
24 väärteomenetlust
Päästeamet tegi rikkumiste kohta 169 ettekirjutust ning alustas 24 väärteomenetlust. Elanikele kuuluvatest eluruumidest ei olnud tuleohutusnõuded täidetud 23%, sotsiaalpindadest 35% juhtudest.
Tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja rõhutas, et tuleõnnetusi peab ennetama. «Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest,» märkis Pukki.
Päästeamet tuletab meelde, et kontrolle viiakse läbi aastaringselt, mille käigus veendutakse kohustusliku suitsuanduri olemasolus, kuid vaadeldakse ka kütte- ning elektrisüsteemide tuleohutust.