/nginx/o/2014/04/08/2948600t1hf9fb.jpg)
Euroopa abirahaga ehitatavad elektriliinid tagavad, et tulevikus ei tule ette elektri hinna ootamatud tõususid, mis šokeerisid eestlasi 2010. ja 2013. aasta suvel.
Märt Ots: Eesti ja Läti vahele rajatav uus elektriühendus hoiab ära elektri hinnašokid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Tänu turgude suuremale ühendamisele, tulevikus ära lühiajalised kuid ülikõrged hinnatõusud, mis tabasid Eestit varem kahel korral, kui ülekandevõimsuste puudumise tõttu tekkis märkimisväärne defitsiit ja hind tõusis suve ajal ootamatult kohati isegi 1000 euroni MWh eest,“ ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Eesti Konkurentsiamet ja Läti energiaregulaator sõlmisid täna kokkuleppe täiendava Eesti-Läti elektriühenduse projekti esitamiseks Euroopa Komisjonile. Varem on selle projekti osas kokku leppinud ka mõlema riigi põhivõrgud Elering ja AST. Projekti kogumaksumus on ligi 178 miljonit eurot (Eestis 75 miljonit ja Lätis 103 miljonit) ja sellele taotletakse Euroopa Liidu kaasrahastust 133 miljonit eurot.
„Lätis ja Leedus on elektri tootmisvõimsusi vähem, mistõttu aitab senise pudelikaela likvideerimine meie elektritootjatel lõuna poole senisest paremini elektrit müüa,“ selgitas Ots. „Lätlastele ja leedulastele, kes on seni elektri eest meist rohkem maksnud, muutub elektri hind praegusest odavamaks. Eestlastele keskmine elektri hind ei muutu, sest oleme tänu võimsatele merekaablitele tihedalt seotud Soomega.“
Kaasrahastust arvestades peaks Elering projekti kogukuludest maksma ligi 19 miljonit eurot. Kavandatava elektriühenduse ehitus koosneb kahest osast. Üks osa hõlmab 330 kV elektriliini ehitamist Harku 330 kV alajaamast kuni Sindi 330 kV alajaamani. Teine osa hõlmab elektriliini ehitamist algusega Kilingi-Nõmme 330 kV alajaamast kuni Eesti-Läti piirini ja seejärel Riia suunas. Projekti valmimise tähtaeg on 2020. aastal.
Energeetika ühishuvi projektide raames finantseeritakse täiendavate elektri- ja gaasiühenduste rajamist. Eesti-Läti elektriühenduse projekt on üks esimestest, mis on saanud regulaatorite kooskõlastuse ja saadetud rahataotlusena Euroopa Komisjonile. Analoogsest rahastamise allikast plaanitakse finantseerida ka Eesti-Soome gaasiühenduse BalticConnectori ja vedelgaasi terminaali rajamist.