/nginx/o/2014/01/16/2754466t1hea9d.jpg)
SEB Balti riikide suurettevõtete finantsjuhtide uuring näitab ettevaatlikku optimismi, samas on Eesti ettevõtted oma prognoosides lõunanaabritest konservatiivsemad.
Uuring: Eesti suurettevõtted on lõunanaabritest ettevaatlikumad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamised murekohad on Balti suurettevõtetel samad - nõudlus, tööjõukulud ja toormaterjali hinnad.
Läti ettevõtete esindajate meelestatus on kõige optimistlikum – 57 protsenti neist hindasid oma ettevõtte äritingimusi hetkel soodsaks ja stabiilseks. Leedus jagas sama arvamust 52 protsenti finantsjuhtidest, samas Eestis oli enam neid, kes pidasid ärikeskkonna olukorda keskmiseks (53 protsenti) ja optimiste oli lõunanaabritest vähem, vaid 37 protsenti.
69 protsenti küsitletud ettevõtetest hindas oma finantsseisu väga heaks. Kõrge hinnang osutab kriisi ajal rakendatud meetmete tulemuslikkusele, kuna finantsolukorra stabiliseerimine oli mõnele ettevõtjale ellujäämise küsimus.
Siiski tõdes 8 protsenti Balti suurettevõtetest, et nende finantsolukord on hetkel nõrk ja 23 protsenti pidas olukorda rahuldavaks, mis näitab, et kriisijärgsed positiivsed suundumused pole veel toonud kaasa täielikku taastumist.
«Uuringust järeldub, et Eesti ettevõtjate tõsine murekoht on tööjõukulud. Töötuse määra langemine on tekitanud palgasurve ja see ohustab konkurentsivõimet. Surve on järk-järgult ja pidevalt kasvamas ka Lätis ning Leedus, muutes probleemi ka seal pakilisemaks. Töötus on kõikides Balti riikides vähenemas ja oskustööliste puudus järjest kasvab. Prognoosid näitavad, et nimetatud probleem on lähituleviku kõige olulisemate väljakutsete hulgas,» ütles SEB Balti divisjoni ettevõtete panganduse juht Allan Parik.
«Rahavoogudele antud hinnangutes on Baltimaade suurimate ettevõtete finantsjuhid väga pragmaatilised, prognoosides stabiilsust või kerget kasvu. 24 protsenti vastanutest väljendasid veendumust, et rahavoog jääb samale tasemele, 47 protsenti arvasid, et kasv ei ületa 10 protsenti. Suurt käibe kasvu prognoosivad oma ettevõttele pigem Läti ja Leedu finantsjuhid – vastavalt 22 ja 20 protsenti. Eestis jagavad sama arvamust ainult 12 protsenti vastanutest,» lisas Parik.
Baltimaade suurimate ettevõtete finantsjuhid märkisid ka seda, et peamisteks valikuteks hea finantsseisu juures on kas uute investeeringute tegemine või kohustuste vähendamine. 44 protsenti Balti finantsjuhtidest eelistaks investeerida ja 27 vähendada ettevõtte võlga. Läti suurettevõtted eelistaks just võla vähendamist, samas kui Eesti ja Leedu ettevõtjate sõnul on põhistsenaariumiks investeeringud ettevõtluse arendamisesse.
SEB korraldas uuringu Baltimaade suurimate ettevõtete finantsjuhtide seas 2014. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses. Uuringus osales 200 Eesti, Läti ja Leedu suurettevõtet.