Pangad ehitavad kullakambreid

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Paljud suurpangad ja turvafirmad ehitavad varahoidlaid, kuhu mahutada kümnete miljardite dollarite väärtuses kuldmünte ja kullakange ning lõigata kasumit kasvavast nõudlusest ja rekordhindadest.

Kuna mured maailmamajanduse saatuse ja Euroopa riigivõlgade pärast on investorid üha enam kullast huvituma pannud, on kollase metalli hoiustamise kohtadest puudus käes. Pankurite sõnutsi on kullakambrite pidamine muutunud väga kasumlikuks.

Kõrgemad kullahinnad tõstavad ka hoiustamistasusid, mida arvestatakse reeglina protsentuaalselt kulla hinnast. Kulla hind tõusis sel nädalal rekordilise 1251,20 dollarini Troyes' untsist, olles alates jaanuarist kerkinud 14,5 protsenti.

«Füüsilist kulda tahetakse rohkem kui iial varem ning see tekitab igasuguseid pingeid,» ütles kullakaevandusfirma Petropavlovski nõukogu esimees Peter Hambro.

Nõudluse kasv tuleb suurelt jaolt börsifondide poolt. Neist suurima, SPDR Gold Trusti käes oli eilse sisuga rekordilised 42 miljonit untsi kulda, väärt praeguste hindade juures 51,5 miljardit dollarit.  

Mõnedel pankadel olevat küll kulla jaoks ruumi küllaga, kuid osad kurdavad, et varakambrid on täis ja kipuvad üle ajama. Mitmed kas juba ehitavad või plaanivad uusi hoidlaid. JPMorgan avas hiljuti uue kullahoidla Singapuris. Šveitsi turvafirma Via Mat International aga sai valmis hõbedalao Lääne-Londonis.

Pankurite sõnutsi vaeb uue varahoidla mõtteid ka Deutsche Bank. BayernLB väärismetallide divisjoni juht Frank Ziegler ütles, et nende varahoidla on täis. «Me arutame võimalusi ruume laiendada. Praegu käibki plaanimine,» ütles ta.

Roger Jones Barclays Capitalist ütles, et pank otsib aktiivselt võimalusi kulla ja teiste väärismetallide hoiustamise äri laiendamiseks. Kullakambrite peale mõeldes tuleb lugeja silme ette ehk pilt pimedast keldrist sügaval maapõues.

Kaasaegsed varahoidlad on aga eriotstarbelised laohooned, mis on ehitatud maapinnast kõrgemale ja varustatud tipptasemel turvasüsteemidega. Käes on aga järjekordne ajalooline pöördehetk.

Sest alles 1990. aastate alguses lammutati hoogsasti keerukaid ja kalleid varahoidlaid, mis rajati viimase kullapalaviku päevil 1970. aastate lõpus.

Konsultatsioonifirma GFMS analüütik Philip Klapwijk ütles, et varahoidlate ehitus peegeldab uut olukorda kullaturul. Investorid, kes kulla hinna tõusu pealt teenida soovivad ja seeläbi nõudlust üles krutivad, vajavad paika, kuhu oma kuld pikemaks ajaks hoiule anda. Juveelitootjad hoiustavad kulda vaid lühiajaliselt.

 

Copyright The Financial Times Limited 2010.