Talub kuni 160-kraadist kuumutamist. Üldiselt taluvad ka väärtuslikud külmpressitud oliiviõlid kuumutamist päris hästi. Mingil põhjusel levib Eestis oliiviõlide kohta väärarvamus, nagu ei sobiks külmpressitud oliiviõli praadimiseks.
Tegelikult võivad need paljuräägitud kantserogeensed ühendid tekkida vaid toitu väga kõrgel kuumusel lausa mustaks praadides. Külmpressitud oliiviõlis leidub alati vitamiine ja küllastumata rasvhappeid, mis kuumtöötlemisel kaduma lähevad. Just sel põhjusel sobivad need kõige paremini salatitesse. Mingeid transrasvu praadimisel ei teki.
Talub kuni 160-kraadist kuumutamist. Neutraalse maitsega. Siiski laguneb rapsiõlis sisalduv alfalinoleenhape kuumutamisel ja õli läheb pannil ka kergesti suitsema.
Praadimiseks väga sobilik. Eestis müügil väga erinevates maitsekombinatsioonides: Hiina ja Jaapani omad on tugevama, Euroopas toodetud seesamiõlid pehmema maitsega.
Millised õlid ei sobi kuumutamiseks?
Õli kuumustaluvus sõltub õli rasvhappelisest koostisest. Rasvhapped jagunevad küllastunud ja küllastamata (monoküllastamata ja polüküllastamata) rasvhapeteks.
Küllastunud rasvhapped kannatavad kuumust kõige paremini. Seepärast on ideaalne õli praadimiseks ja küpsetamiseks külmpressitud kookosõli, mille küllastunud rasvhapete sisaldus on eriti kõrge (92 protsenti).
Monoküllastamata rasvhappeid sisaldavaid õlisid võib kuumutada mõõdukalt.
Kindlasti ei tohi igapäevaselt kasutada kuumutamiseks kõrge polüküllastamata rasvhapete sisaldusega õlisid – sojaõli, maisiõli, päevalilleseemneõli, saflooriõli. Niisamuti ei tohiks ei pannil ega fritüüris kasutada pähkliõlisid, mandliõli ega viinamarjaseemneõli.
Eriti ettevaatlik tuleb olla väga kõrgete temperatuuridega. Nende õlide kuumutamisel tekivad peroksiidid, mis põhjustavad tõsiseid terviserikkeid - kasvajaid, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe, artriiti, südame-veresoonkonnahaigusi.
Kuidas osta sobivat õli?
Kui kaupluses on õlipudeli etiketile märgitud vaid «toiduõli», tasub uurida selle rasvhappelist koostist. Kes ostab õli vaid praadimiseks, peaks valima õli, kus küllastumata rasvhapete sisaldus on suhteliselt väike. Salatitesse ja kastmetesse sobivad õlid, mis sisaldavad rohkesti mono- ja polüküllastumata rasvhappeid.
Kui seguõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui 50 protsenti või tervisele kahjulikke küllastunud rasvhappeid üle 15 protsendi, on targem selline õli ostmata jätta.
Tähelepanu tasuks pöörata õli säilitustingimustele. Plastmasstaara ei paku kahjuks täielikku kaitset ultraviolettkiirguse eest. Suvel turulettidel päevast päeva päikesekiirte käes seisvad õlipudelid on targem jätta ostmata.
Kunagi ei tohiks õli kuumutada üle 180 kraadi, sest sellest kõrgemal temperatuuril algab enamikus toiduõlides koostisosade lagunemine, näiteks hakkavad polüküllastumata rasvhapetest tekkima peroksiidid.
Malm- või metallpann tuleb alati vahetult peale praadimist. puhastada. Kuumutatud õlijäägid, metalli-ioonid ja õhuhapniku juurdepääs loovad õlijääkide rääsumiseks ja tervisele otseselt kahjulike ühendite tekkimiseks eriti soodsad tingimused.
Allikas: Mihkel Zilmer «Normaalne söömine».