/nginx/o/2013/10/04/2508543t1h3f98.jpg)
Lugejad jagasid oma naljakamaid poes juhtunud lugusid, mis näitavad hästi, et üks tavaline poeskäik võib kujuneda vägagi meeldejäävaks.
Naljakad juhtumid supermarketis - võõras mees käevangu ja kaup valesse korvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veeretasin kord teise inimese käru kassasse. Kui kassapidaja hakkas pabermähkmeid läbi lööma, siis jagasin eksituse ära. Vabandasin ja läksin uuesti poodi. Muide, enda käru ma ei leidnudki,» kirjutas lugeja Tom.
Sarnasel moel on oma käru kaotanud paljud. «Meil juhtus varem tihti poes, et sel ajal kui ma midagi vaatasin, jalutas mees käruga eemale. Ma siis seletasin omaette, ladusin asju kärusse ja siis vaatan, et mis jama sinna sisse on pandud, sorteerin ja loobin välja. Ja siis vaatan, et käru omanik (teps mitte oma mees) vaatab asja kerge hämmastusega kõrvalt,» muljetas lugeja Kraade. «Paar korda olen poes võõrast meest selja tagant enda omaks pidanud, sest viimane on jälle käruga vehkat teinud.»
«Mina teadsin kogu aeg, et mees on mul selja taga, kui endale deodoranti valisin. Vaatasin ja uurisin ja panin siis selja taha vaatamata deodorandi korvi. Kui pilgu tõstsin, vaatas päris suurte silmadega mind hoopis teine mees. Võtsin ruttu oma potsiku ja tegin minekut. Päris piinlik oli,» tunnistas Kati.
Veel üks lugeja rääkis, et kui ta kord oma õega poes käis, siis olevat ta vahepeal teise riiuli juurde astunud, kuid õde seda ei märganud. «Paari minuti pärast saabus sinna ka õde, kes polnud märganud, et ma ära olin läinud ja olevat muudkui toginud ühele võõrale naisele ribide vahele, et kuule, selle ostan, või et kuule, vaata seda jne. Lõpuks oli see võõras naine ülimalt tüdinud häälega öelnud, et tal on täiesti ükskõik, mida te ostate, jätke ainult mind rahule.»
«Käisin kord naisega Tartus siseturul, aga kuna ma ei viitsi pikalt ühe leti ees seista, siis astusin edasi. Naine seda tähele ei pannud,» kirjeldas üks mees. «Kui ta otsustas sealt edasi tulla, võttis ta kõrval olevalt mehelt käest kinni ja küsis, et mis me veel võiks võtta. Loomulikult oli sel mehel teise käe otsas oma naine.»
Triinu rääkis ühest oma tuttavast, kes on kokkuhoidlik ja ratsionaalne naisterahvas. Ta valis tihti poes «tänase kuupäevaga» kaupa, et odavamalt hakkama saada. «Nii ka seekord. Leidis siis piimaleti juurest suure ostukäru, kuhu tavaliselt allahinnatud kaup kokku korjatakse ja hakkas sealt sobivat kraami välja valima, ise veel imestas, et täna nii hea kraam allahinnatud. Ühel hetkel suures sobramistuhinas märkas, et tema kõrval seisab üllatunud näoga proua, silmad imestusest suured. Selgus, et see oli tema ostukäru, mille juurest ta hetkeks kaugemale oli läinud,» kirjeldas Triinu.
«Minul oli juhus, kus läksin mingisse supermarketisse, seal oli tipptunni tõttu palju rahvast ja kärud olid kõik hõivatud. Läksin siis kassade juurde, vaatasin, et ühel naisterahval oli vähe kaupa ja kui ta oli kauba letile pannud, küsisin, kas ma võin tema käru võtta. Vaatas teine mind natuke imelikult aga ütles, et võib,» kirjeldas üks lugeja. «Hiljem jõudis mulle kohale, et seal poes olid kärud omavahel lukus ja kätte sai sisestades 1EEK mündi. Natuke piinlik oli aga ei osanud seda raha kellegile enam pakkuma ka minna. Samas hea teenimisvõimalus, sest hiljem märkasin, et ehitusmaterjalide poodide juures poisid teenisidki niimoodi raha.»
Üks lugeja meenutas kord Maximas juhtunut. Nimelt otsis ta suurest kastist jalanõusid, kuid leidis vaid vasaku jala oma. Seejärel kutsus ta appi klienditeenindaja, kes küll teise paarilise üles leidis, kuid see oli paar numbrit suurem. «Küsisin, et mis nüüd teha, tema aga arvas, et kuna rohkem neid ei ole, siis tuleb needsamad ära osta.»
Üks naine meenutas, kuidas ta kord mehega poes käis. Mees maksis kassas oma salatikarbi ja paari vidina eest ära ning kui ta asju kotti hakkas panema, osutas järjekorras tema järel seisnud laps nutuselt temale ja ütles müüjale, et «see onu võttis mu saia ära!».
«Mees siis vaatas uue pilguga oma kotti ja sai aru, et oli hajameelsusest toppinud kotti ka järgmise ostja saia, mis oli kassalindilt temani sõitnud,» lisas ta.
Valdo-Dima Martin meenutas, et kui ta kord piima ostis, siis kuulis ta, kuidas neiud omavahel arutasid: üks ütles, et näe, ökoloogiline jogurt, teine kostis, et jah, seal on natuke turvast sees.
«Nägin kord pealt juhtumit, kus ema, vanaema ja laps olid kolmekesi poes. Ema avastas, et lapsele ostetud nätsu enam pisikese põnni käes polnud. Laps sellest numbrit ei teinud, kuid ema viskus poe põrandale kõhuli maha, et poolikut nätsupakki otsima hakata. Vaatepilt oli üsna kentsakas,» kirjutas veel üks lugeja.