/nginx/o/2013/09/05/2133431t1hcf6a.jpg)
Eesti majanduse seis on rahuldav, kuid murelikuks teevad väliskeskkonnast tulenevad mõjud, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna esimese kvartali konjunktuuri tutvustaval pressikonverentsil.
EKI langetas majanduskasvu prognoosi 2,1 protsendile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi koostatud majandusekspertide konsensusprognoos näeb 2014. aasta majanduskasvuks 2,1 protsenti, eratarbimise kasvuks 3,4 protsenti, investeeringute kasvuks 3 protsenti ja tarbijahinnaindeksiks 2,2 protsenti, teatas instituut.
Josing tõi siiski välja, et ekspertide ootused majanduskasvu osas olid siiski väga erinevad, ulatudes nullist kuni kolme protsendini.
Keskmine palk tõuseb konjunktuuriinstituudi prognoosi järgi 1024 euroni, mis teeb reaalpalga kasvuks 5 protsenti. Aastaks 2017. näeb prognoos ette keskmiseks kuupalgaks 1209 eurot.
«Märtsikuu sündmused Venemaal ja Ukrainas praegu veel konjunktuuris ei sisaldu, kuid kahtlemata on sellel mõjud Euroopa kindlustundele üldiselt,» ütles Josing.
«Praegu on Euroopa majandususaldus tõusnud, seda peamiselt kriisist läbi tulnud Lõuna-Euroopa riikide arvel. Ettevõtjad tunnevad end üsna kindlalt ka meile olulistes ekspordi sihtriikides Rootsis ja Saksamaal. Lätis ja Leedus on majandususaldus samuti hea – paremal tasemel kui Eestis,» lisas ta.
Küll aga mõjutab eksportivaid Eesti ettevõtteid kindlasti Soome ettevõtjate ebakindlus – sealne majandususaldusindeks pöördus esimeses kvartalis taas langusesse ning on koguni madalamal tasemel kui Küprosel.
«Soome majanduse konkurentsivõime on oluliselt paremas seisus kui Küprose oma, kuid Soome majandususaldusindeksi madal tase näitab, et Soome ettevõtjatel on praegu suuri probleeme tulemaks toime muutnud turusituatsiooniga ja palju kõhklusi lähituleviku ees,» selgitas Josing.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuum nimetas Eesti majanduse võtmeküsimuseks sel aastal investeeringute kasvu, mis mullu jäi vaid protsendi piiresse.
«Kui tulevad investeeringud, tuleb ka majanduskasv,» nentis Kuum. «Ettevõtjatel on suured ootused uue perioodi struktuurivahendite avanemisele. Vaid sisetarbimise kasvule tuginev kasv pole jätkusuutlik, Eesti sugusele väikeriigile peavad majanduskasvu tooma investeeringud ja eksport. Õnneks on IFO eksperdid Eesti peamiste eksporditurgude osas positiivselt meelestatud ja prognoosivad olukorra paranemist neis kõigis, välja arvatud Venemaal.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on hea märkida, et ettevõtjate hinnangul on majanduse arengut takistavaid probleeme viimaste aastate jooksul tunduvalt vähemaks jäänud, mis annab hea aluse edenemiseks. Samuti on oluline investeeringute ootuse kasv, mis loob eeldused järgnevaks majanduskasvuks.
«Loomulikult peame jälgima seda, mis toimub meie peamistel eksportturgudel. Meie ettevõtjate ja tarbijate arvamust mõjutab Soomes toimuv väga, kuna Eesti meedia kaudu on inimestele hästi teada Soome käekäik. Seda enam annab praegune situatsioon meile põhjuse pöörata oma pilku rohkem Saksamaa turule, kuna sealne majanduskasv on stabiilselt tõusev,» ütles Reede.