/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/04/03/2936734t1h4c96.jpg)
Koalitsioonilepingusse kirjutatud lubadus lõpetada Iru elektrijaamale segaolmejäätmete põletamise eest koostootmise toetuste maksmine, tõi vastuolud Reformierakonna tipp-poliitikute vahele ja ajas ettevõtjad vihale.
Eesti Energia toetusraha kärpimine tõi suure tüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igakuine elektriarve läheb Eesti Energia kinnitusel 10 senti odavamaks, soojusenergia ja prügivedu seevastu kallinevad palju rohkem, kui Reformierakonna ja sotside koalitsioon oma lubaduse ellu viib.
«Tallinna elanikud said aastas 4,96 miljonit eurot odavama soojuse tänu sellele, et hakkasime Iru elektrijaamas Vene gaasi asemel prügi põletama,» rääkis Eesti Energia Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
«Eestist pärit prügi eest küsime väravas 25 eurot tonni eest, samal ajal kui prügilates makstakse kuni 60 eurot.»
Prügi väravahind kerkib
Kui nüüd toetusraha ära võetakse, tuleb kaotuse tagasi võitmiseks tõsta soojuse hinda ning prügi väravaraha. «Soomlased maksavad meile väravaraha 40 eurot tonni eest,» selgitas Heinam. «Me peame hakkama tooma kallimat prügi välismaalt, mis tõstab väravatasusid Eestis.»
Energiafirma plaanis igal aastal koguda elektritarbijate käest prügi põletamise eest ligi 2,1 miljonit eurot, mida makstakse taastuvenergia ning elektri ja soojuse tõhusa koostootmise toetusena. Kuid uue koalitsioonileppega muudetakse selle aasta lõpuks elektrituru seadust nii, et energiafirma jääb ilma koostootmise toetusest. Kaheksa kuu jooksul, kui prügi põletamise eest toetust maksti, moodustas just koostootmise tasu toetussummast lõviosa.
Kuigi toetussumma äravõtmise idee kirjutasid koalitsioonilepingusse sotsiaaldemokraadid, ei õnnestunud nende ridadesse kuuluvalt majandusministrilt Urve Palolt eile kommentaari saada. Reformierakonda kuuluvad majandusminister Jürgen Ligi ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus väljendasid uue poliitika suhtes risti vastupidiseid seisukohti.
Valitsuse pressikonverentsil esinenud Ligist võis aru saada nii, et koalitsioonilepingu punkt ei tähenda rohkemat kui vaid arutelu algust.
«Koalitsioonilepingu sõnastus mind väga reipaks ei tee, sest tõmbab vaiba alt ära Eesti Energial,» selgitas Ligi. «Tuleb arutleda, kas riigiettevõttelt toetuse äravõtmine on juriidiliselt võimalik ja majanduslikult mõttekas.»
Pentus-Rosimannus seevastu nimetas prügi põletamise toetuste kärpimist teeks, mida mööda liigub tsiviliseeritud maailm.