Ravimifirmad kingivad arstidele eksootilisi reise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimimüüjad toetasid eelmisel aastal Eesti arstide ja apteekrite osalemist erinevatel koolitustel ja teaduskonverentsidel 1456 korral kokku 19,5 miljoni krooniga, kusjuures enamasti lennutati meedikud kodust kaugele eksootilistele maadele.
Ravimiameti andmetel suurenes käsimüügiravimite reklaamürituste arv mullu võrreldes aasta varasemaga ligi kolm korda, ulatudes 171ni. Lisaks jagati laiali 13 356 raviminäidist.
Patsientidele korraldati samas aasta jooksul vaid üks teavitusüritus. See leidis aset Ida-Tallinna keskhaiglas, kus mõõdeti inimeste luutihedust. Retseptiravimite üritusi korraldati 1357, mis on saja võrra rohkem kui 2008. aastal.
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja asetäitja Ott Laiuse hinnangul ei mõjuta lisandunud üritused arstide raviotsuseid, sest nad puutuvad ravimireklaamiga kokku ka mujal. «Samas, kui neil reklaamüritustel mingit mõju ei oleks, siis ravimifirmad neid ilmselt ka ei korraldaks,» ütles ta.
Eksootilisemad paigad, kus tohtrid koolitustel käisid, olid Argentina, Jaapan, Iisrael, Monaco, Hispaania, USA ja Tai.
Sadade tuhandete eest
Ravimifirmade raha kulutamise edetabelit juhivad Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja Toomas Toomsoo ja neuroloog Malle Alilender ligi 84 000 krooni maksnud Miami reisiga. Mõlemal kulus ainuüksi majutuse peale üle 20 000 krooni päevas.
Kolleegid Toomsoo ja Alilender käisid mullu koos veel kolmel koolitusreisil: Torontos, Moskvas ja Vilniuses. Esimene sai aasta jooksul väliskoolitusteks 179 954 krooni eest ehk ligikaudu 15 000 krooni kuus. Ida-Tallinna neurolooge edestab vaid Lääne-Tallinna keskhaigla endokrinoloog Verner Fogel 186 157 krooniga.
Ühe anonüümsust palunud allika sõnul on ravimifirmadel kasulikum meelitada juhtivatel kohtadel olevaid arste, sest nende mõju on raviasutuses suurem kui reaarstil. Näiteks käis mullu Tel Avivis, Barcelonas ja Viinis erinevatel üritustel Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa.
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütles, et tänu sellele, et ravimifirmad on leidnud võimalusi, kuidas arstide koolituse eest maksta, on Eesti tervishoiusüsteemis tegutsevate arstide tase märgatavalt tõusnud.
«34 aastat töötanud tegevarstina pole ma veel kohtunud kolleegiga, kes oleks ennast lasknud mõne koolituse eest ravimifirmal ära osta,» lausus ta.
Osakonnajuhatajate võõra raha eest koolitamise kohta ütles Allikvee, et ka ravimifirmadel on huvitav teha koostööd arstiga, kelle teadmised ja oskused on tipptasemel. «Kogu Eesti kasutab seda meditsiini, mille tase on üles viidud ravimifirmade koolituste abil,» nentis ta.
Ühiste seisukohtade protokoll
Küsimusele, kuidas saab haigla korraga mitu arsti töölt ära lasta, vastas Allikvee: «See hirm on üle paisutatud, kuna praeguses olukorras ületab haiglate võimekus osutada abi tunduvalt haigekassa rahalised võimalused.»
Eesti Arstide Liit ja ravimitootjate liit on sõlminud ühiste seisukohtade protokolli arstkonna ja ravimitootjate koostööst. Selles on küll kirjas, et ravimitootjad võivad korraldada arstidele koolitusi, kuid on ka hoiatatud, et nende toimumise koht peab olema koolitusega seostatav ja tarbetut reisimist tuleb vältida.
Ravimitootjate liidu esindajad polnud eile kommentaariks kättesaadavad.
Sander Sõõrumaa on Postimehe suvereporter
KOMMENTAARID
Marko Koistila
GlaxoSmithKline Eesti juht
Meie ettevõte ei toeta tervishoiutöötajate konverentsiturismi eksootilistesse kohtadesse.
GSK on innovatiivseid ravimeid ja vaktsiine arendav firma ning meie tooteportfell on suurim Eestis tegutsevate farmaatsiafirmade hulgas. Seetõttu peame loomulikuks toetada arstide ligipääsu tänapäevasele teadusinfole, mida teeme läbipaistval ja eetilisel viisil.
Osalemine rahvusvahelistel erialakonverentsidel jms üritustel on üks oluline võimalus, kuidas hoida end kursis uute diagnostika- ja ravimeetoditega. Toetuste jagamist korraldab järjest ulatuslikumalt GSK arstide täiendamise sihtasutus, kus arstide taotluste põhjal teeb otsuseid sõltumatu asjatundjate komisjon.
Andres Lehtmets
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee esimees
Lasta end aastas ligi 200 000 krooni eest koolitada – see on tõesti muljetavaldav. Meil on ravimitootjatega sõlmitud kokkulepe, kus on kirjas koostöö üldpõhimõtted.
Kui arst teeks sponsorlusest tulenevalt arstlikke otsuseid, on see muidugi taunimisväärne. Arsti eetikakoodeks seda ei luba. Eks see ole üks tasakaalukoht.
Arstide liit toetab igati ravimifirmadest sõltumatuid koolitusvõimalusi. Täiendkoolituse fondid on olemas nii keskliidu kui ka piirkondlike liitude juures. Tahame, et koolitus ei oleks sõltuv üksnes või nii suurel määral ravimitööstusest.
Anne Veskimeister
Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht
Näen siin ravimifirmade väga head müügitööd. Tegelikult on tegu korruptsiooniga, mida ametlikult millegipärast aktsepteeritakse.
On loomulik, et tasuta saadud reis ilusasse kohta ei jäta inimest mõjutamata – ta tunneb kohustust midagi vastu anda. Loomulik on ka see, et teene osutaja ootab vastuteenet.
Tegu on üsna kavala psühholoogilise mõjutamisega, võib öelda, et isegi vandenõuga. Kui patsient kuuleb, et enne ravimi soovitamist käis arst kallil koolitusel sama firma raha eest, kaob tal usaldus tohtri vastu.