Uuring: nõudmised üürikorteritele on tõusnud

Suurelamute niiöelda karbid ei ole ka üüriturul eriti hinnas. Foto: KV.EE

Värskest üliõpilaste seas läbiviidud uuringust nähtub, et ootused üürikorteritele on tõusnud ning suurelamute «karpide» asemel hinnatakse ka üürikorterite turul isikupära.

Majandussotsioloogia professor Katrin Paadam uuringust rääkides välja, et üürikorteritele on nõudmised  tõusnud. «Suurelamutes asuvad niiöelda korterikarbid on kõige vähem hinnatud, samas on need üüriturul ülekaalus, neid on liiga palju» rääkis Paadam Tallinnas toimuval üürituru konverentsil.

Paadam tõi välja vana tõe, et Eesti kuulub niiöleda omanike riikide hulka ning eluaseme omamine on siin muutunud normiks rohkem kui mujal. Samas aga puuduvad inimestel sageli rahalised vahendid oma eluaseme korras hoidmiseks.

Paadami sõnul hakatakse üürimiste siiski järjest enam kaaluma, üürikorter ei ole enam nii stigmatiseeritud kui varem ning ei soovita tingimata ennast omaniku suhtega siduda. Paljud leiavad ka, et kui üürimakse jääks korteri igakuisest laenumaksest oluliselt alla, siis kaaluksid nad üürimist rohkem.

Üürituru kahe põhigrupi kõrvale, vähekindlustatud inimesed ning üliõpilased ja noored spetsialistid, on tekkimas uusi gruppe, kes vajavad üürikortereid, näiteks välismaalased, kes on ajutiselt Eestis tööl.

Sellega seoses oodatakse ka üürikorterilt ka järjest suuremat kvaliteeti.

Üürisuhtena eelistatakse üldiselt tähtajatut kirjalikku lepingut. Kuigi eelistatakse võimalikult korrektset üürisuhet, siis Eestis on üüriturg veel suhteliselt korrastamata. Paljud kardavad näiteks, et kui omanik maksaks üüri pealt ka maksu, siis see omakorda tõstaks üüri hinda.

Kokkuvõtlikult nähtub uuringust, et inimeste ootused tõusevad, üürisuhted vajavad Eestis rohkem reguleerimist ning seni kui see nii ei ole, ei ole kinnisvarafirmad ka niiöelda mustale turule sisenemisest.