Eestlaste sundkulutuste osakaal palgast on väiksem kui lõunanaabritel

Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Baltimaade pealinnade leibkondade kulutuste vastvalminud analüüsist selgus, et oma sissetulekust suurima osa ehk 47% kulutavad toidule, eluasemele ja transpordile Riia elanikud. See on 3% võrra rohkem kui Vilniuses ja koguni 18% rohkem kui Tallinnas, samas on tallinlaste keskmine sissetulek kõrgeim, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse analüüsist.

Võttes arvesse soovitatava toidukorvi maksumuse, kulutused eluasemele ja ühistranspordile, ulatuvad nõukogudeaegses korteris elava neljaliikmelise pere kulutused Riias 587 euroni kuus. Vilniuses ja Tallinnas on perede sundkulud ligi 520 eurot kuus.

Tallinnas on kahe keskmist pealinna palka teeniva täiskasvanu ja kahe alaealise lapsega pere netosissetulek koos peretoetustega umbes 1785 eurot kuus, mis on ligi 600 eurot enam kui Vilniuses ja 538 eurot rohkem kui Riias. Elatustaseme erinevuse tõttu kulutavad Tallinna elanikud proportsionaalselt väiksema osa, vaid 29% sissetulekust toidule, eluasemele ja transpordile. Riia ja Vilniuse peredel on sundkulutuste osakaal sissetulekust vastavalt 47% ja 44%.

«Kulutused toidule, eluasemele ja transpordile moodustavad suurima osa pere-eelarvest. Kuigi nimetatud kulutuste kogusumma on Balti pealinnade elanikel sarnane, võimaldab märkimisväärselt suurem keskmine sissetulek tallinlastel Riia ja Vilniuse elanikest rohkem raha suunata sundkulutustest ülejäävate vajaduste katmiseks. Nii saavad Tallinna elanikud kulutada rohkem näiteks riietele, kodutarvetele, tervishoiuteenustele, haridusele ja meelelahutusele,» ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Eurostati andmetel elab suurem osa Baltimaade elanikest neile kuuluval eluasemel – Lätis 72%, Leedus 85% ja Eestis 64%. Isikliku eluasemega seotud kulutused on tunduvalt väiksemad kui üürimise või eluasemelaenuga ostetud korteri puhul. Analüüsist selgub, et neljaliikmeline pere, kes elab neile kuuluvas nõukogudeaegses 70 ruutmeetri suuruses korteris, maksab igakuiselt eluasemekuludeks Tallinnas keskmiselt 201 eurot, Vilniuses aga 166 ja Riias 175 eurot.

Üürijate igakuised eluasemekulud on suurimad. Praeguste madalate intressimäärade tõttu on igakuine eluasemelaenu tagasimakse soodsam kui üürikorteri kuutasu. Aasta alguses moodustas igakuine laenumakse Vilniuses ja Riias kolmandiku eluasemekuludest. Tallinnas aga, kus on Baltimaade kõrgeimad kinnisvarahinnad, on eluaseme laenuga ostjate kulutused eluasemele ikkagi 7-8% madalamad kui üürijate kulud.

Maripuu sõnul on praegu eluaseme laenuga ostmine üldjuhul küll igakuiselt odavam kui üürimine, kuid peamiseks takistuseks kinnisvara soetamisel on kuni 25%-line omafinantseering.
«Näiteks Tallinna magalapiirkonna 45 ruutmeetri suuruse korteri sissemakse ulatub ligi 13 000 euroni, 70 ruutmeetrise korteri puhul kuni 20 000 euroni. Enamiku perede jaoks ei ole sellise summa kogumine kerge ülesanne, eriti olukorras, kui nad peavad samal ajal ka üüri maksma,» ütles Maripuu.

Üüri- ja laenumaksete kõrval moodustavad järgmise suurema osa eluasemekuludest nii Tallinnas, Riias kui ka Vilniuses korteri kütte- ja hoolduskulud. Kütteperioodil söövad radiaatorid pea poole eluasemekuludest. Samas sõltuvad hooldus- ja küttekulud paljuski hoone seisukorrast ning ühistust või haldusettevõttest.

Suuruselt teine kodumajapidamiste kuluallikas on toit. Uuringust selgus, et pere toidukorvi maksumus Baltimaades jääb 289 ja 332 euro vahele. Kõige kallim on toit Lätis ja odavaim Leedus. Eesti pere toidukorvi maksumus on 318 eurot kuus.

Lisaks on olulisel kohal pere eelarves transpordikulud. Kahe täiskasvanu ja ühe õpilasega pere kulutab ühistranspordile Riias 80 eurot (7% kuisest sissetulekust) ja Vilniuses 63,72 eurot (5% kuisest sissetulekust) kuus. Tallinna elanikele on ühistransport tasuta, seetõttu on linna sisse kirjutatud peredel võrreldes Riia ja Vilniuse elanikega väiksemad transpordikulud.

«Võrreldes kulutusi toidule, eluasemele ja transpordile, on toit see kulukoht, kust saaks enim kokku hoida. Seda kinnitab ka elanike sooduskaupade tarbimise osakaal,» sõnas Maripuu. Igakuiste sundkulutuste suurus sõltub üpris palju sellest, kas korterit omatakse, üüritakse või on see soetatud laenuga.

«Eluaset valides tuleb kindlasti tähelepanu pöörata hoone seisukorrale, juba teostatud renoveerimistöödele ja lisaks korteris tarbitavatele kommunaalteenustele ka ühistu kuludele. Seda nii üürikorteri kui laenuga soetatava eluaseme puhul,» loetles Maripuu.

Eluasemenõudlus on Baltikumis üsna kõrge, mistõttu võib oma kodu soetamisega kaasneda oht pere rahalisi võimeid ülehinnata.

«Praegused madalad intressimäärad ei pruugi alatiseks nii soodsale tasemele jääda, mistõttu tuleks kindlasti arvestada võimaliku laenumakse suurenemisega. Pere-eelarvesse tasub sellised muutused sisse kirjutada ning koguda leebema ülemineku tarvis vajalik rahaline puhver,» sõnas Maripuu.

Balti leibkondade kulutuste analüüsis kasutatud soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise. Toidukorvi tootehindade andmeid kogus 2014. aasta veebruaris AC Nielsen Baltics. Poodides, mil on igas riigis 75%-line summaarne turuosa, vaadeldi nii tavahindu kui soodushindu. Andmed eluaseme- ja transpordikulude arvutusteks koguti Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Swedbanki poolt avalikest ametlikest allikatest.