/nginx/o/2011/10/06/782346t1h4554.jpg)
Neljaliikmelise pere soovitatava igakuise toidukorvi maksumus on aasta jooksul kõikides Balti riikides kasvanud, kõige suurem oli tõus Eestis, ulatudes 4,3%-ni, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt teist korda läbiviidud Eesti, Läti ja Leedu majapidamiskulude uuringust.
Kõige väiksem ehk 3,2% oli hindade kasv Leedus. Tänavu jaanuaris eurole üle läinud Lätis oli aastane hinnatõus 4,1%
Sarnaselt möödunud aastale on Balti pealinnade kaubanduskeskustes veebruaris kogutud andmete põhjal neljaliikmelise pere soovitatava toidukorvi maksumus kõige kõrgem Lätis (332 eurot). Odavaim on toit Leedus (289 eurot), Eestis maksab toidukorv 318 eurot. Aastaga kasvasid kahest täiskasvanust ja kahest alaealisest lapsest koosneva pere kulutused toidukorvile Leedus ligi 9 eurot, Lätis 13 eurot ja Eestis 13,2 eurot.
«Hinnad on tõusnud, kuid muutused ei ole märkimisväärsed. Näiteks Lätis, kus euro võeti kasutusele alles selle aasta alguses, on hirm järsu toiduainete hinnatõusu osas olnud alusetu. Samuti ei erine toiduainete hinnad naaberriikide võrdluses oluliselt,» ütles teabekeskuse juhataja Eestis Lee Maripuu.
Suurima osa sissetulekust peavad toidule loovutama lätlased. Keskmist pealinna palka teenival Riia perel kulub toidule 27% sissetulekust, Vilniuses ja Tallinnas on toidukulutuste osakaalud vastavalt 24% ja ligi 18%. Kui pere keskmine sissetulek kasvas aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis (Eestis 6,5%, Lätis 7,7% ja Leedus 4,6%), siis perekondade kulutused toidukorvile on eelmise aastaga võrreldes vähenenud üsna tagasihoidlikult.
«On positiivne, et leibkondade kulutused toidule ja mitte-alkohoolsetele jookidele tasapisi vähenevad, see on märk paranenud elukvaliteedist. Võrreldes aga Euroopa Liidu keskmisega, on Eesti elanike kulutused toidule oluliselt suuremad, moodustades endiselt lõviosa leibkondade eelarvest. Seetõttu on seal ka kõige suuremad võimalused kokkuhoiuks,» märkis Maripuu.
Sarnaselt möödunud aastaga moodustavad suurima osa ehk ligi 35% toidukorvi hinnast kõikides Balti riikides valkude rühma kuuluvad tooted: liha, kala, oad, pähklid jne. Umbes 16% toidukorvi maksumusest võtavad teravili ja piimatooted, 13% kulub köögiviljadele ning kümnendik puuviljadele.
«Kui võrrelda toiduainete hindasid Eestis, Lätis ja Leedus, on suurimad erinevused liha, kala, ubade ja pähklite, köögiviljade ning teravilja maksumuses,» tõi Maripuu näiteks.
Kuigi Läti optimaalne toidukorv on Baltikumis kõige kallim, on uuringufirma AC Nielsen Baltics’i andmetel sealsete sooduskampaaniate mõju toidukaupade maksumusele kõige suurem.
«Vastvalminud uuring näitab, et Balti riikide elanikud on sooduskaupade osas väga tundlikud. Rohkem kui pooled ostjad Eestis, Lätis ja Leedus valivad tooteid või kaubanduskeskusi odavama hinna ja sooduspakkumiste järgi. Kuigi allahindluste pealt saab kokku hoida märkimisväärse osa toidule kuluvast rahast, ei tohiks unustada vastutustundliku ostmise põhimõtet ja kaupu ei tasu osta vaid seetõttu, et nad maksavad vähem kui tavaliselt. Hoolikalt läbimõeldud ostuotsused aitavad vältida pere-eelarves planeerimata kulusid,» märkis teabekeskuse juht.
Balti leibkondade kulutuste analüüsis kasutatud soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise. Toidukorvi tootehindade andmeid kogus 2014. aasta veebruaris AC Nielsen Baltics. Poodides, mil on igas riigis 75%-line summaarne turuosa, vaadeldi nii tavahindu kui soodushindu.