Isepankurisse saabus välismaalt rahalaev

Isepankuri juht Pärtel Tomberg möönab, et otselaenamisettevõttel on riske ja iga laenaja ei pruugi olla maksujõuline. Foto: Liis Treimann

Eesti tuntuim otselaenamisettevõte Isepankur kaasab 1,3 miljonit eurot ning alates tänasest on ettevõtel uus ärinimi – Bondora.

Uueks partneriks on internetiettevõtjatele vendadele Oliver ja Marc Samwerile ning Fabian Siegelile kuuluv riskikapitalifond Global Founders Capital, kes paneb ettevõttesse 1,1 miljonit, ülejäänud osa panevad senised omanikud ja mõned kliendid.

Siegel on muu hulgas Deutsche Telekomile müüdud Euroopa maksesüsteemi Clickand­Buy kaasasutaja. Fondi varasemate investeeringute portfellist leiab tuntud nimede hulgast Facebooki ja Linkedini.

«Raha hakkasime kaasama eelmise aasta aprillis. Sisuliselt oli juunis-juulis tehing juba sõlmitud, vormistamine võttis aega kuni selle aasta alguseni,» kommenteeris Isepankuri juht Pärtel Tomberg. Tema sõnul läheb 34 710 euro suuruse omakapitaliga ettevõttest (tänasest siis Bondora) uue investori kätte suhteliselt väike osa, umbes 15 protsenti ning teiste uute investorite kätte neli-viis protsenti.

Ettevõtte eelmise aasta majandustulemusi ei soostunud Tomberg kommenteerima, sest auditeerimine alles käib, aga kinnitas, et taas jäädi kahjumisse. 2012. aastal oli ettevõtte kahjum 89 142 eurot.

Kuna ettevõte laieneb kiiresti – laenajate poolest on Isepankur neljal turul, investoreid on kõikidest Euroopa riikidest ning andmebaasis on üle 80 000 inimese –, plaanitakse sel aastal veel kord kaasata raha.

«Eelmisel ajal samal ajal olime koristaja kapi suuruses ruumis kolme-neljakesi. Nüüdseks oleme palganud 30 inimest, neist enamik viimase nelja-viie kuuga,» sõnas firmajuht. Kuna huvi valdkonna vastu on suur, aga samasuguseid ettevõtteid väga palju ei ole, ei ole investorit leida väga keeruline.

«Ettevõtteid, kes oleksid sellega tegelnud tükk aega, on näpuotsatäis, mistõttu on ühest küljest investoreid saada lihtne. Teisalt on Eesti puhul see mõnevõrra keeruline,» rääkis Tomberg. «Sõltumata sellest, kas meil on Estonian Air või mitte, on siia kauge tulla.»

Isepankuril on vedanud, sest Eestis on Skype ja veel mõned üksikud ettevõtted, kes on saanud meediakajastust kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Neist on kirjutanud ajakiri Forbes, majandusleht Financial Times ja korduvalt ajakiri The Economist, kusjuures viimase toimetaja Edward Lucas on investorina koguni Isepankuri klient.

Inimeste suhtumine Isepankurisse, aga ka teise Eesti inimeselt inimesele laenu vahendajasse Omaraha on kahetine. Ühelt poolt on tegemist innovaatilise finantsteenusega, kus meie ettevõte on maailmas üks suunanäitaja. Kriitikute sõnul on aga tegemist teenusega, mis ei erine oluliselt kiirlaenufirmade tegevusest.

«Sellisel juhul on Swedbank ka kiirlaenukontor,» pareerib süüdistusi Tomberg. «Pankade tarbimislaenude ja krediitkaartide intressid on samasugused kui meil,» lisas ta.

Ühe kiirlaenufirmaga seotud inimese sõnul peavad majandus- ja kutsetegevuses tarbijakrediiti pakkuvad isikud täitma vastutustundliku laenamise nõudeid, klienti juhendama ja nõustama ning andma teabelehe ja muud taolist. Inimeselt inimesele laenu puhul seda kohustust sellisel kujul ei eeldata ja Isepankur samuti ilmselt seda rolli endale täies ulatuses ei võta (näiteks teabeleht).

Investori poole pealt vaadates saadakse väga suurt tootlust, aga riske peaaegu nagu ei olekski. «Riskid on,» kinnitab Tomberg. Ükskõik kui hea kliendi sa ka välja ei vali, alati võib juhtuda midagi, olgu selleks näiteks lahutus, kus laenaja ei pruugi mingil hetkel maksujõuline olla.

Tombergi sõnul on Isepankuri kaudu investeerimine sama riskantne kui investeerimine võlakirjadesse või aktsiatesse ning investeerimiskogemusteta inimestele esimese investeeringuna ta seda ei soovita.