Mis telefonidega räägivad selle maailma vägevad

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Vladimir Putin näitab iluuisutaja Adelina Sotnikovale telefoni.
President Vladimir Putin näitab iluuisutaja Adelina Sotnikovale telefoni. Foto: MIKHAIL KLIMENTYEV/AFP

Riigijuhtide jaoks on telefoniturvalisus palju enamat, kui lihtsalt salasõna või turvamuster. Nad peavad end kaitsma igasugu amatöörhäkkerite ja muidugi vaenuleeri luureorganisatsioonide eest – nagu Urmas Paet Ukraina kriisi ajal oma kibedast kogemusest teada sai.

USA liider Barack Obama on aastaid truuks jäänud BlackBerryle, aga tema telefon erineb oluliselt sellest, mida poest osta võib, kirjutab Guardian. NSA spetsialistid on seda täiustanud, et oma presidenti omasuguste pealtkuulamise eest kaitsta. Valge Maja kommunikatsiooniagentuur on eksperimenteerinud ka Samsungi ja LG kõnetorudega ja see teeb BlackBerryle muret. Niigi teatas Kanada tootja 5,8 miljardi dollari suurusest kahjumist.

Obama on oma telefonile truuks jäänud Valgesse Majja asumisest alates 2009. aastal. «Nad ei suuda seda mu käest ära rebida,» teatas ta. Aga ehk on presidendi eelistused muutunud, sest kolme kuu eest tunnistas ta grupile noorukitele: «Turvakaalutlustel ei luba nad mul iPhone’i kasutada.» Tema isiklikku meiliaadressi teavad vaid käputäis Valge Maja ülemise ešeloni ametnikke.

BlackBerry on küll aastaid olnud spioonide lemmiktelefoniks, kuid  ka Apple ja Samsung koputavad luureagentuuride uksele. Nii on sellised pikka aega kanada nupufonidele truuks jäänud firmad nagu Goldman Sachs, Yahoo, Pfizer ja Halliburton oma ärisaladused iPhone’ide hooleks.

Mullu oktoobris sai maailmakuulsaks Angela Merkeli mobiiltelefon, kui tuli välja, et NSA monitooris Saksamaa kantsleri kõnesid. Merkel kasutab rööbiti vähemalt kahte telefoni, NSA hambu jäi Nokia 6260, millega ta parteiasju ajab. Riigijuhtimiseks on kasutusel Secusmarti turvakiibiga BlackBerry Z10. See Düsseldorfi firma rõhutab, et nende lahendus on endiselt häkkerikindel ja turundab oma telefoni «kantslerfoni» nime all.

Venemaa pealik Vladimir Putin on kuulus selle poolest, et tal telefoni polegi. 2006. aastal kirjutati, et tegelikult on Putinil palju mobiiltelefone, aga ta ei räägi nendega, sest pole aega ja kasutab «teistsuguseid kommunikatsioonimeetodeid». Putini telefonivõõristuse põhjuseks peetakse tema elukooli KGB ohvitserina. Teada on ka, et Putin väldib interneti kasutamist, eelistades informatsiooni saada oma agentuuridelt. 2012. aasta dokumentaalfilmis näidati tema töölauda, millel kõhukad punased toimikud ja klassikalised beežid telefonid. Idanaabri peaminister Dmitri Medvedjev jälle on tuntud Apple’i-fänn. Kui ta omal ajal Silicon valleys käis, kinkis Steve Jobs talle isiklikult just värskelt välja tulnud iPhone 4.

Prantsusmaa presidenti François Hollande’i ja tema iPhone 5 peetakse lahutamatuks, kõmulehtede andemetel sõnumineerib ta vahetpidamatult on armukese Julie Gaiet’ga. Aga juba ammu enne, kui Edward Snowden paljastas prantslastele, kuidas NSA nende järel nuhib, tõrjusid turvaametnikud nutitelefonid ja tahvlid tippametnike käeulatusest. Tööasjus peavad nad kasutama Teoremi nimelist turvatelefoni, mis side krüpteerib. Hollande’i eelkäia , Blackberry-sõltlane Nicolas Sarkozy põlastas Teoremi, pidades seda liiga kohmakaks. Ta kurtis, et numbri valimine ja ühenduse saamine võtab sellel riistal aega 30 sekundit. Praegu on Sakorzy veel ettevaatlikum. Pealtkuulamise vältimiseks ostis ta uue telefoni Paul Bismuthi nime all. Tõeline Bismuth solvus ja ähvardab Sarkozyd kohtuga.

Põhja-Korea liiderist Kim Jong-unist ilmus möödunud aastal pilt, kus tema ees nõupidamislaual paistab olevat Taiwani telefonitootja HTC seade. Lõuna-Korea meedia spekuleerib, et seda telefoni kasutab Kim oma pereliikmetele ja tähtsamatele ametnikele helistamiseks. Suur Juht on üks Põhja-Korea umbes 2 miljonist telefonikasutajast (rahvaarv 25 miljonit). Turundatakse isegi kodumaiseid telefone, mida tegelikult toodetakse Hiinas. Põhja-Koreas ei lubata telefone internetti, neid saab kasutada vaid häälkõnedeks ja tekstisõnumiteks riigi sisevõrgus Koryolink.

Selle mälestusväärse telefonikõne jaoks, mida Urmas Paet Kiievist Margaret Ashtoniga pidas ja mis maailma meediasse lekkis, kasutas Paet välisministeeriumi iPhone 4. Välisministeerium pole öelnud, kas tippametniku telefon on varustatud täiendavate turvameetmetega.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles