/nginx/o/2014/03/30/2926642t1h3a98.jpg)
Saksa Bertelsmann Stiftungi uuringust selgub, et aastast 1990 kuni 2011 on Eesti majandus võitnud tänu üleilmastumisele 560 eurot inimese kohta aastas, kusjuures Soome on võitnud riikide omavahelisest sõltumisest kõige rohkem.
Eesti on üleilmastumisest võitnud elaniku kohta 560 eurot aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa suurima mittetulundusliku sihtasutuse Bertelsmann Stiftungi uuringust selgub, et elaniku kohta on Eestis aastane sisemajanduse kogutoodang kasvanud keskmiselt 560 euro võrra.
Lätis ja Leedus kasvas sissetulek tänu üleilmastumisele aga keskmisel 350 eurot aastas. Eesti seisab 42st vaatluse alla võetud riigist 23ndal kohal.
Soome on üleilmastumisest kõige rohkem kasu lõiganud - kasv inimese kohta on olnud 1500 eurot aastas. Soomele järgnevad Taani, Jaapan, Saksamaa ja Šveits.
Eelkõige on globaliseerumisest kasu lõiganud arenenud riigid. Inimese kohta on sisemajanduse koguprodukt 20 arenenuimas riigis tõusnud keskmiselt 1000 euro võrra aastas. Mehhikos, Hiinas ja Indias aga vaid vähem kui saja euro võrra.
Bertelsmanni Stiftungi tegevjuhi Aart De Geusi sõnul näitab uuring, et üleilmastumine suurendab lõhet vaeste ja rikast vahel.