/nginx/o/2014/03/31/2929360t1hc503.jpg)
Pikanäpumeeste lembus võõraste telefonide vastu pole kuhugi kadunud ja iga kuu lastakse Eestis nn musta nimekirja panna sadakond telefoni. Mobiilifirmad jagavad soovitusi, kuidas käituda mobiilivarguse korral.
Tasub teada: mida teha mobiilivarguse korral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Klient arvab, et seade võib olla varastatud, kuid pärast tuleb välja, et telefon on lihtsalt ajutiselt kadunud. Seepärast on Elisa esimene soovitus - senikaua kuni ta pole täielikult veendunud, et telefon on sattunud võõrastesse kätesse, helistada oma sideoperaatorile ja lasta esialgu panna kõne- ja SMS-teenustele peale vaid väljahelistamise/väljasaatmise piirang,» rääkis Elisa pressiesindaja Marika Raiski. Sel juhul saab inimene jätkuvalt ikkagi oma numbrit positsioneerida või püüda mobiiltelefonile helistada, et seda helina järgi üles leida.
Kui klient on aga lõplikult veendunud, et tema mobiiltelefon on sattunud kurikaelte kätte, siis tuleb pöörduda politsei poole. Samuti tasub sel juhul pöörduda ka mobiilifirma esindusse ning lasta kõik konkreetse SIM-kaardiga seotud teenused sulgeda.
Raiski sõnul ei ole operaatoril seaduslikku õigust kliendi mobiiltelefoni positsioneerida, küll võib aga klient ise oma mobiiltelefoni positsioneerida. «Elisa lepingulisel kliendil on alati endal võimalus iseteeninduse keskkonda kasutades oma number positsioneerida. See teenus on automaatselt avatud kõikidel Elisa lepingulistel klientidel,» rääkis ta. Ka Elisa kõnekaardi saab registreerida iseteeninduskeskkonnas. Kui kõnekaardi number on registreeritud, siis saab klient vastavast keskkonnast mobiiltelefoni asukoha järele vaadata.
«Ärikliendil tuleb telefon siduda kasutaja isikukoodiga ja positsioneerida saab seda kasutaja ise (st mitte firmajuht või kolleeg),» selgitas EMT pressiesindaja Kaja Sepp. Ta lisas, et kui kasutaja annab positsioneerimise õigused firmajuhile või kolleegile, siis loomulikult saavad positsioneerida ka nemad.
«Eraisik saab telefoni positsioneerida siis, kui telefon on tema nimel (koondarvel) või kui koondarve omanik on andnud positsioneerimise õiguse (näiteks kui lapse telefon on ema nimel, saab ema seda positsioneerida ja anda positsioneerimise õiguse ka isale ja vanaemale-vanaisale),» rääkis Sepp Ta lisas, et eelnev kehtib EMT positsioneerimisteenuse kohta ja erinevatel «Find My Phone» tüüpi rakendustel on oma reeglid.
Eestis on võimalik lasta kanda oma telefon panna nn musta nimekirja. Musta nimekirja lisatakse mobiiltelefonide seerianumbrid ehk IMEI-koodid, mille järgi on operaatoril võimalik mobiiltelefon oma võrgus tuvastada ning teenuste kasutamine sulgeda. «Hoolimata sellest, millise sideoperaatori SIM-kaart mobiiltelefoni sisestatakse, ei hakka selle mobiiltelefoni puhul teenused Eestis ühegi operaatori võrgus toimima,» selgitas Elisa esindaja Marika Raiski.
Klient saab lasta mobiiltelefoni musta nimekirja lisada Elisa esinduses avalduse alusel ning kindlasti peavad selle tegevuse puhul kaasas olema dokumendid – isikut tõendav dokument ja telefoni omandiõigust tõendav dokument nagu näiteks ostuarve.
Tema kolleeg Kaja Sepp EMTst lisas, et kui telefon on kantud musta nimekirja, siis ei saa ka politsei seda enam jälgida. Kolme Eesti operaatori peale kokku lisatakse ühes kuus nn musta nimekirja ligi sadakond mobiiltelefoni.
Mõlemad mobiilifirmad kinnitasid, et kõige rohkem saavad nad teateid telefonide varguste , aga ka kaotamiste kohta peale jaanipäeva.
«Telefone kaotavad inimesed suurte pühade ajal, nagu näiteks jaanipäev ja aastavahetus ning aastaaegadest kõige enam suvekuudel, mil rohkem ringi liigutakse,» rääkis Raiski. Rohkem aga saab Elisa klientidelt kõnesid, kus antakse teada, et mobiil on ära kaotatud.