Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas mul on õigus lähetusest keelduda, kui firma on päevarahad võlgu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Foto: SCANPIX

«Ei osanud oma küsimusega kuhugi mujale pöörduda, ka töölepinguseadusest ei ole abi leidnud. Kas töötajal on õigus keelduda lähetusse minekust, kui eelmiste lähetuste nö päevarahad on välja maksmata? Tean, mul on ka õigus järgmise lähetuse rahad ette küsida, kuid ka selle kohta öeldi mulle, et tööandja võib vaid mõne päeva raha kanda ning ikkagi välja saata. Ehk kas tööandja peaks nõudmisel ette maksma täies ulatuses päevarahad, ning mis siis, kui makstakse näiteks vaid viie päeva eest, aga lähetusest viie päeva möödudes koju ei lasta?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Töötaja ei saa keelduda lähetusse minekust pelgalt põhjusel, et eelmise lähetuse päevarahad on välja maksmata, küll aga võib ta keelduda põhjusel, et tööandja ei tee talle uude lähetusse minekuks ettemakset.

Töölepingu seaduse § 40 neljanda lõike kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Kui tööandja ei tee ettemaksu, siis on töötajal õigus keelduda lähetusse minekust.

Tööandja ja töötaja peavad töösuhetes käituma heauskselt ja üksteise huvidega arvestades. Seega tuleb töötaja lähetusse saatmisel talle lähetusest aegsasti ette teada andma ja seejuures teatama ka lähetuses viibimise aja.

Kui tööandja on ette teatanud, siis saab töötaja aegsasti ettemaksu nõude esitada ning tööandja selle ka täita vähemalt mõned päevad enne lähetuse algust, et töötajal oleks võimalik ettemaksu kasutada näiteks vajaliku valuuta vahetamiseks Eestis või reisiga seotud muude kulude katteks. Hilisemate vaidluste vältimiseks on pooltel siiski soovitav pidada läbirääkimisi ja konkreetselt kokku leppida millised kulud ning millises ulatuses hüvitab tööandja.

Heauskseks ei saa pidada näiteks töötaja käitumist, kui ta nõuab lähetuskulude ettemaksu vahetult enne lähetusse sõitmist ajal, kui tööandjal ei ole ajaliselt enam võimalik seda tasu arvutada ja välja maksta, näiteks esmaspäeva varahommikul algava lähetuse korral eelneva reede õhtul kell 17.00. Samuti ei saa mõistlikuks pidada tööandja poolt reedel andud korraldust esmaspäeval lähetusse minna või lähetuses viibimise aja pikendamist juba lähetuses viibimise ajal ühepoolse otsusega. See võib panna töötaja keerulisse majanduslikku olukorda ja ei arvesta tema võimalike perekondlike kohustustega.

Ka lähetusega seotud ettemakse tegemine näiteks vahetult enne lennuki või laeva lahkumist ei ole üldjuhul eesmärgipärane.

Saamata jäänud lähetuskulude nõudega saab töötaja pöörduda kirjalikult tööandja poole ning juhul, kui tööandja keeldub väljamakse tegemisest või viivitab ebamõistlikult, siis töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tagasi üles