/nginx/o/2010/06/10/383885t1h5d42.jpg)
Saksamaa majandusminister Rainer Brüderle hülgas eile USA autofirma General Motorsi palve anda Opeli tarvis riigiabi.
Opel jäi Saksa abirahata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabade Demokraatide minister Brüderle ütles, et GMil on taskus ligi 10 miljardit dollarit sularaha ning nad saavad oma Euroopa üksuse ümberkorraldustega ise hakkama.
«Riik ei saa ega kavatse ettevõtjate kingadesse astuda,» ütles Brüderle.
Sellega on jõudnud lõpule kuudepikkune kemplemine 1,1 miljardi euro suuruse laenugarantii ümber, mida GM Saksa valitsuselt ja neljalt liidumaalt – kus Opeli tehaseid leidub – saada lootis.
Samas on Nordrhein-Westfalen, Hessen, Rheinland-Pfalz ja Tüüringi liidumaa omalt poolt ilmselt siiski valmis 500 miljonit eurot tagatiseks välja käima.
Majandusministri otsuse tõttu jääb Opeli ja Vauxhalli plaanide elluviimiseks plaanitud 3,7 miljardist eurost 600 miljonit vajaka. Opeli juht Nick Reilly ütles, et lootis saada liidumaadelt vähemalt 25 protsenti küsitud 1,1 miljardist eurost.
Ta usub samuti, et teised Euroopa valitsused ei tohiks oma tõotustest taganeda. Reilly kavatseb ümberkorraldused – mis on plaanitud viieks aastaks – põhiküsimustes ikkagi ellu viia, emiteerides selleks Opeli võlakirju või hankides ekstra investeeringuid GMi kassast.
«Lõppkokkuvõttes tuleb meil leida kusagilt mujalt umbes 400 miljonit eurot,» ütles ta.
GM plaanib kärpida tootmisvõimsust Euroopas 20 protsenti ning koondada 48 000 töökohast 8000. Ühtlasi on lähiaastail kavas uuendada oluliselt mudelivalikut, mis eeldab lisainvesteeringuid.
GM palus erinevatelt Euroopa valitsustelt laenude ja garantiide näol kokku 1,9 miljardit eurot, kusjuures ligi kolmandik summast pidanuks tulema Saksa valitsuselt.
Kuigi kristlik demokraat Angela Merkel olevat olnud Opeli aitamise poolt, andis ta valitsusametnike sõnutsi lõpuks siiski oma vabadest demokraatidest koalitsioonipartnerite survele järele – kes vaba turu toimimisse rohkem uskuvat.
Opeli tehasenõukogu esimees Klaus Franz ütles, et Berliini otsus on häbiväärne. Ta rõhutas aga, et neli liidumaa valitsust on tõotanud oma lubaduste juurde jääda.
«See annab meile aluse rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt uutesse toodetesse ja tehnoloogiatesse investeerimiseks laenu võtta,» ütles ta ja lisas, et Suurbritannia, Hispaania, Austria, Poola ja Ungari annavad kokku 800 miljonit eurot abiraha.
Kõige suurem osa sellest summast tuleb Suurbritanniast ja Hispaaniast, kes on kumbki lubanud 300 miljonit eurot. Samas ei ole päris selge, kas nimetatud lubadused olid seotud Saksa valitsuse otsusega või mitte.
Saksa ametiühingud kardavad, et Brüderle otsus sunnib GMi end Euroopas veelgi karmimalt koomale tõmbama, mis võib seada ohtu mõne Saksa tehase saatuse – mida praegu on kokku neli.
JP Morgani krediidianalüütik Eric Selle ütles: «Kui Saksa valitsus ei ole kaasatud, saab GM meie hinnangul tööjõukulude pealt rohkem kokku hoida ning võib kiiremini ots otsaga kokku tulla, pääsedes lõppkokkuvõttes väiksemate laenusummadega.»
See aga võib seada ohtu ametiühinguga paari nädala eest kokkulepitud 1 miljardi euroni ulatuvad palgakärped. Sest tookord andis Franz selgesti mõista: kokkuleppe tingimuseks on, et kõik neli Saksa tehast jäävad töösse.
Copyright The Financial Times Limited 2010.