/nginx/o/2013/01/22/1533692t1h8b47.jpg)
Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse hinnangul vajaks suur osa sadamarajatisi hädasti investeeringuid, kuid selleks napib finantsvahendeid.
Väikesadamad: suurem osa sadamarajatistest vajaks investeeringuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suur osa sadamarajatistest on pärit kas nõukogude ajast või veel varasemast ajast ja vajaksid investeeringuid,» ütles Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse juhatuse liige Jaano Martin Ots BNS-ile ja lisas, et riiklikul tasemel on küll teadvustatud investeeringuvajadust, ent finantsvahendeid napib. Perioodil 2014-2020 on jäänud investeerida 7 miljonit eurot, kuid tingimustes, kus ühe sadama rajamine võib maksma minna kuni 5 miljonit eurot, on seda ilmselgelt vähe.
Lauskitsikusest aitab tema sõnul välja lühiajaline abimeede, mille raames saavad sadamad taotlelda kuni 200 000 euro suurust abi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS). Abifondi kogumaht lähemaks kaheks aastaks on 2 miljonit. Sellele lisandub täiendav 5 miljonit eurot järgmiseks perioodiks, mis kestab aastani 2020.
Eesti sadamaregistris on ligi 130 sadamat, alates kauba- ja reisisadamatest ning lõpetades väikeste paadisadamatega. Neist vaid 25 vastavad rahvusvahelise merematkaja ootustele.
«Eesmärk on, et see number peaks minema poole suuremaks, seega peaksid umbes 50 sadamat Eesti rannikul olema sellised, mis ei peleta eemale Rootsist, Saksamaalt või Hollandist tulevat mereturisti,» lausus Ots, lisades, et Eesti rannikul esineb alasid, kus väikesadamaid on liiga hõredalt – näiteks Kihnu-Kuivastu või Toila-Eisma lõigud.
Reedel Pärnu Jahtklubis toimunud väikesadamate seminaril arutati uute sadamate atraktiivsust rahvusvahelise mereturismi kontekstis ja uute sadamate ehitusvõimalusi.