Dalkia surub riigikogus läbi seaduseparanduse, mis annab nende Väo katlamajale 12 aastaks õiguse müüa soojust Tallinnale, sama parandus tõotab aga tuhandetele inimestele väiksemaid küttearveid.
Dalkia saab Tallinna küttesõjas ikkagi oma tahtmise
Riigikogu majanduskomisjon hääletab täna monopolide ohjeldamise seaduseelnõule esitatud parandusettepanekut, mis puudutab kaugkütte korraldamist Eestis.
Ilmselt kõige tähtsam ettepanek seaduseparanduses on see, et konkurentsiamet saaks teha soojavõrgu ettevõtjale kohustuseks konkursi korraldamise. Kui konkurentsiamet leiab, et mõne kaugküttevõrgu soojahind on ebamõistlikult kõrge, siis peab soojavõrk korraldama konkursi, et leida soodsama hinnaga pakkuja.
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et kui kaugküttevõrgus on soojahind 1000 krooni ringis megavatt-tunni eest, siis on juba põhjust arvata, et soojatootmine pole korraldatud mõistlikult. Selline hind on näiteks Narva-Jõesuus, aga veel mõnes asulas.
Nii IRLi kui ka Reformierakonna poliitikud kinnitasid eile nagu ühest suust, et seaduseparandus loob eelise kodumaisel toormel töötavatele katlamajadele. «Põlva maakonnas kulub gaasiga kütmisele aastas 80 miljonit krooni,» ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Hannes Astok (Reformierakond). «See raha läheb kõik naaberriigi eelarvesse. Kui see raha jääks Põlvasse, siis hakkaks päike seal maal päevas kaks korda tõusma.»
Seaduseparanduse vastuvõtmine on enam kui tõenäoline, sest seda pooldavad nii IRL kui ka Reformierakond. See ütleb, et kaugküttevõrgus on eelistatud kohalikul toormel töötavad uued katlamajad. Sellised katlamajad saavad sõlmida kuni 12-aastase eksklusiivlepingu soojuse müügiks. «Kõiki kodumaiseid energiaallikaid koheldakse võrdselt,» kinnitas riigikogu liige Ken-Marti Vaher.
Kisel toonitas, et Dalkia ei saanud oma tahtmist, sest soojahind läheb konkurentsiametiga kooskõlastamisele. Kadunud on ka ettepanek, et hakkpuidusooja hind võib olla viis protsenti teistest kõrgem.
Peamise Dalkia siiski saavutas. Konkurentsiamet tegi ettekirjutuse, et Väo ja Tallinna Kütte 20-aastane eksklusiivleping takistab teiste tootjate ligipääsu soojavõrgule. Seaduseparandus kärbib lepingu kehtivuse 12 aastale, kuid konkurentsi pärssivaks seda enam ei loeta.