Lugejate kogemused ebameeldivate naabritega

Korrusmaja. Foto: Margus Ansu

Vanasõna ütleb: mina siga ei pea, mul on naabrimees. Tarbija24 lugejate kogemused naabritega annavad tunnistust, et rahvatarkus peab paika.

«Kunagi oli mul üks kiiksuga naaber. Kuna mul endal on sedasorti elu, et kell  22 magama ja hommikul vara tööle, siis ma lihtsalt ei teinud kunagi midagi valesti. Aga kord, kui öösel läksin kogemata  oma mobiilile vastu ja see maha kukkus, tuli mulle kaela selline sõim, et jube,» kirjutas üks lugeja. Pärast seda vahejuhtumit hakkas naaber kiusu ajama. «See ajas lausa naerma. Kodus ma muusikat ei kuula, aga kui  nihutasin oma tooli ja sellest tuli  väike piiksatus, siis taoti vastu radiaatorit ja karjuti,» jagas ta oma kogemusi.

«Igal asjal on oma piir. Normaalne elutegevus mind ei häiri - trampivad lapsed, kui remonti tehakse (mitte et see kestab 10a), koera haukumine, uste paugutamine jne. Aga muusika ei tohi olla kõigile seina taha kosta ükskõik mis ajal ning öösiti on normaalne, et inimesed magavad ja teised ümberringi korterelamus saavad ka magada,» on teine kirjutaja veendunud.

Tema on paraku pidanud elama kõrvuti teismelisega,  kes kuulas varahommikust alates väga valjult muusikat. Ülemisel korrusel  pidutseti olenemata nädalapäevast ja oksendati tema rõdule. «Kahjuks matse leidub. Teatud kontingent on selline, kes hoiab omal kodus kõik korras ja ukse taha viskab olmejääke. Sealt teda enam ei huvita,» nentis ta.

«Üleval korrusel elab vanamees, kellele meeldib mõnikord end täis tõmmata ja siis röökida,  sõimelda ööd päevad läbi ja nii mitu päeva järjest enne, kui ta ära väsib ja unne vajub. Kuigi samas, ehk ta teeb hoopis mõnda mõnuainet, sest ma ei kujuta ette, et ükski normaalne inimene (isegi tugevas alkoholijoobes) veedab päevad oma kassi taga ajades ja teda kiisutades (käib mööda korterit ringi ja koguaeg karjub «kiisu, kiisu, kiisu!»),» kirjutas lugeja. Varem oli naabril kombeks  täis peaga väga valjult magamistoas Vikerraadiot kuulata, kuid nüüdseks pole seda enam väga esinenud.

«Meie trepikojas on probleemiks naabrinaine, kes arvab, et kortermaja on justkui alaealiste ühiselamu ja tema dikteerib reegleid. Tal on tüli olnud iga naabriga igal korrusel. Lapsed ei tohi kell 14 päeval toas mängida, sest teda segab see. Trepikojas ei või sõnagi rääkida, sest teda segab see. Remonti ei või kindlasti keegi teha, sest teda segab see jne jne. Tema enda korterist kostuvaid skandaale, uste paugutamist, teleka ja raadio helisid jmt peavad aga kõik naabrid iga kell olema valmis kuulama.»

«Midagi taolist, usun, pole kellegi teise elus juhtunud. Ühel kesköö tunnil helistab uksekella alumises korteris elav meesterahvas ja huvitub sellest, mis tema WCsse ülalt tilgub. Selgus, et  minu WC-d suisa uputas ülemise korrus rahvas. Tuli välja, et ülemise korruse rahval kukkus üks suur pudel puruks ja nii avanes mul tol keskööl võimalus kallutada pea tahapoole, avada ja juua ….. puskarit. Tasuta muidugi,» kirjutab lugeja.