Ajakirjanik küsib, ministeerium vastab: kas haisva reisija võib bussist maha tõsta?

Sõitjaid häirivad Tallinna bussides pesemata kaasreisijad. Foto: Peeter Langovits

Korrakaitseseaduse uues versioonis on säte - avalikuks kohaks olevas hoones või ühissõidukis on keelatud õhu saastamine teist isikut oluliselt häirival viisil. Tarbija24 avaldab selleteemalise kirjavahetuse justiitsministeeriumiga muutmata kujul.

«Samas paragrahvis on ka säte, mis keelab õhusaastamise ühistranspordis teisi häirival moel. Kas see säte laieneb ka kõhugaaside korral ning kodututele või muidu pesemata inimestele? Ehk kas selle sätte alusel on neid õigus bussist maha tõsta?» oli ajakirjaniku küsimus.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja vastus.

Soovisite selgitust selle kohta, kelle suhtes ja millistel juhtudel kohaldatakse korrakaitseseaduse § 56 lõikes 4 sätestatud teisi isikuid oluliselt häirival viisil õhu saastamise keeldu siseruumides või ühissõidukis. Kõnealuses sättes seotakse käitumise keelatus teise isiku häirimisega. Sellest tuleneb, et käitumine peab vähemalt üht isikut reaalselt häirima. Samas ei saa mitte iga (ka väga madala taluvusega) isiku häirimine olla käsitletav õhu saastamise keelu rikkumisena. Käitumise häirivus ei saa olla mitte mis tahes subjektiivselt hinnatav häirivus, sest inimeste taluvus müra, lärmi, valguse, lõhnade ja muude selliste aistinguliste nähtuste suhtes on suurel määral erinev. Seetõttu ei piisa käitumise keelamiseks mis tahes isiku subjektiivsest häiritusest, vaid sellele peab lisanduma käitumise objektiivse häirivuse hinnang. Sellise hinnangu andjaks saab olla sekkumise vajalikkust hindav korrakaitseorgani ametnik, kes teeb kindlaks, kas isiku tegevus oleks n-ö keskmise isiku seisukohast häiriv või mitte. Samuti ei ole selle normi eesmärk kaitsta keskkonda või isikute tervist, vaid sekkumise eelduseks on isikute häirimise fakt. Olete oma pöördumises õigesti märkinud, et norm võimaldaks meetmete rakendamist ühistranspordis sõitvate või muus avalikus siseruumis viibivate asotsiaalsete isikute suhtes, kes ei hoolitse piisavalt oma hügieeni eest. Samas ei saa selle sätte mõttes pidada teise isiku häirimiseks isiku terviseseisundist vms isiku tahtest sõltumatuid väliseid mõjusid teistele isikutele, mis ei välju ilmselgelt tavalise rahuliku ja viisaka käitumise piirest või on ühekordsed. Viimasel juhul ei saa häirimist pidada oluliseks korrakaitseseaduse § 56 lõike 4 tähenduses.