/nginx/o/2014/02/25/2855962t1h95d2.jpg)
Maksu- ja tolliamet on selle aasta kahe esimese kuuga menetlenud 37 maksuväärtegu, millest 28 asja lõppes karistuse määramisega.
Maksuamet on määranud maksuväärtegude eest ligi 30 karistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trahve määrati kokku ligi 30 000 euro eest, suurim määratud trahv oli 8000 eurot, teatas amet.
Möödunud aasta jooksul menetles amet kokku 173 maksuväärtegu, millest 134 juhtumil lõppes väärteomenetlus karistuse määramisega. Trahve määrati kokku üle 69 000 euro.
Trahvivahemikud jäid suulisest hoiatusest kuni 4500 euroni väärteomenetluse kohta. Enim väärteomenetlusi viidi läbi tagastusnõuete valdkonnas ning olid seotud enammakstud käibemaksualusetu tagasiküsimisega.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul karistatakse väärteokorras neid isikuid, kes maksavad töötajatele ümbrikupalka või kasutavad fiktiivseid arveid, et riigieelarvest välja petta käibemaksu või vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.
«Oleme alates eelmisest aastast hakanud rohkem väärteomenetlusi läbi viima ning sel aastal suurendame seda mahtu veelgi, karmistades ka karistusi, et tagada korrektne maksude tasumine,» ütles Lemendik.
«Pahatahtlikel tegutsejatel ei tohi tekkida karistamatuse tunnet, et vahelejäämise korral on ainsaks tagajärjeks kohustus parandada deklaratsioone ja maksude tagantjärele tasumine. Oleme kohtunud ka ettevõtjate esindajatega, kes toetavad samuti senisest jõulisemat reageerimist,» lisas ra.
Enamlevinud juhtumid, kus maksuhaldur alustab väärteomenetluse läbiviimist on fiktiivsete arvete kasutamine, käibe varjamine, ümbrikupalka maksmine, valeandmete esitamine, FIE registreerimata- või käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmine, deklaratsiooni esitamata jätmine või maksuhalduri korralduse täitamata jätmine.
Lemendik lisas, et ettevõtte juhid peavad arvestama ka sellega, et mittemaksukuulekalt käitumine ja valede andmete esitamine maksuhaldurile võib kaasa tuua riigihangetel osalemise piirangud.
«Nimelt annab riigihangete seadus hankijale õiguse mitte sõlmida hankelepingut ja kõrvaldada hankemenetlusest sellised pakkujad, keda või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud näiteks maksualaste süütegude eest,» ütles Lemendik.
Näiteks trahviti sel aastal käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise eest 8000 euroga üht kaubandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Sama väärteomenetluse raames trahviti ettevõtte juhatuse liiget 900 euroga ja fiktiivses tehingus osalenud teise ettevõtte juhatuse liiget 700 euroga.
Nimelt tuvastas maksuhaldur kontrolli käigus, et äriühingkajastas alusetult sisendkäibemaksu hulgas teise ettevõtte arveid, mille puhul selgus, et ettevõtete juhatuse liikmed olid elukaaslased ning kajastatud tehing näiline, mille ainsaks eesmärgiks oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu alusel tekitada 6060 eurone tagastusnõue.
Üht ehitusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet karistati eelmisel aastal 3834 euro suuruse trahviga ja tema juhatuse liiget 1016 euro suuruse trahviga selle eest, et ettevõte kasutas oma raamatupidamises ehituskaupluse võltsitud tšekke, mille tulemusel jäi riigil saamata 5116 euro ulatuses käibemaksu.
Teine, samuti ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõte sai sarnase juhtumi puhul karistuseks 4500 euro suuruse trahvi, ettevõtte juhatuse liiget, tegevjuhti ja raamatupidajat trahviti 800, 600 ja 400 euroga.