/nginx/o/2009/05/12/177618t1h826f.jpg)
Täna võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse töötamise register. Registri üks oluline eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine. Seaduse rakendumisajaks on planeeritud 1. juuli 2014.
Riigikogu kiitis töötamise registri loomise heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul teeb uus register tööandjate jaoks elu lihtsamaks.
«Kui praegu on tööandjal töötaja haigekassas registreerimiseks aega seitse päeva, siis alates 1. juulist tuleb andmed tööd tegeva inimese kohta esitada MTA loodavasse registrisse enne inimese faktilist tööle asumist,» selgitas Oro.
«Registreerimine hakkab toimuma ainult e-maksuametis, haigekassasse enam töötaja andmeid esitama ei pea.»
Tööandjate halduskoormuse leevendamiseks luuakse lihtsustatud töötamise registreerimise võimalus: kui mingil põhjusel ei ole võimalik kõiki töötajat puudutavaid andmeid koheselt e-maksuameti kaudu registrisse kanda, saab tööandja tööd tegeva isiku töötamise alguse registreerida ka telefoni teel või lühisõnumiga. Lihtsustatud registreerimise võimalust kasutades tuleb tööandjal ülejäänud vajalikud andmed registrisse esitada hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul.
Töötaja peavad registreerima kõik tööd pakkuvad juriidilised ja füüsilised isikud. Registreerida tuleb töötamine, millest tekib Eestis maksukohustus ja seda olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus ja FIE juures.
Lemmi Oro sõnul on kavandatava registri teine oluline eesmärk tööandjatele «ühtse akna» loomine riigiga suhtlemiseks.
«Register võimaldab vähendada tööandjate halduskoormust, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta registrist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigel ajal ja õigete asutusteni jõuaksid,» rääkis Oro.
Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.
Maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuhi Kristi Lauli sõnul toob registri loomine kaasa positiivseid muutusi ka töötaja jaoks, kes praegu peab töötamist puudutavat infot otsima mitmest kohast ja arvestama andmetes ajalise nihkega.
«Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,» rääkis Laul.
Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.
Maksu- ja tolliametil on seoses seadusemuudatusega kavas viia mais läbi koolitused kõigis maakondades, kus tööandjad saavad täpsema ülevaate uue süsteemi rakendamisest ja kasutamisest. Täpsem info koolituse toimumisaegade ja –kohtade kohta pannakse aprilli keskpaigaks välja maksu- ja tolliameti veebilehele.