Eurot peljatakse nii müntide, hinnatõusu kui pettasaamise pärast

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Uuringufirma Saar Poll poolt aprillis ja mais läbi viidud kvalitatiivuuringust selgub, et erinevad sihtrühmad pelgavad euro tulekut nii hinnatõusu kui pettasaamise pärast.

Saar-Poll viis kvalitatiivuuringu läbi nelja erineva sihtrühma vahel, mille käigus küsitleti Lõuna-Eesti pensionäre, väikeettevõtjaid, Ida-Virumaa mitte-eestlasi ning Tallinna madalapalgalisi.

Kõigi sihtrühmade puhul jäi kõlama, et euro tulekul kardetakse eeskätt hinnatõusu.

Näiteks väikeettevõtjate arvates oli aprillis-mais euro tulek veel üsna kauge ja ebamäärane. Samas selgus, et suurim kartus väikeettevõtjate seas on seotud hinnatõusuga.

«Mõni ettevõtja avaldas isegi lootust ise hindu tõsta,» tutvustas Saar Polli sotsioloog Liisa Talving uuringu tulemusi.

Tema sõnul on väikefirmades suurimad hirmud ühisrahale üleminekuga seoses just raamatupidajatel.

Ida-Virumaa mitte-eestlaste puhul jäi silma, et piirilinnas Narvas pole euro iseenesest rahaühikuna võõras. Sellest hoolimata suhtutakse üleminekusse skeptiliselt.

Peamise positiivse tegurina nimetati reisimise lihtsustumist. Negatiivse poole pealt leidsid äramainimist aga hinnatõus, kartus kaotada olemasolevaid sääste ning kartus petta saada (nii rahavahetuse käigus kui valerahaga).

Lõuna-Eesti pensionäride puhul hakkasid uuringus silma nimetatud sihtrühma väga soojad tunded Eesti krooni suhtes ning tugev vastuseis eurole.

Hirmudena leidis mainimist hinnatõus, samuti peetakse eurot millekski uueks ja võõraks. Ka kardetakse münte ning seda ka seetõttu, et peljatakse segi ajada eri vääringuga münte. Äramainimist leidis ka krooni ja euro vaheline keeruline kurss.

Madalapalgaliste tallinlaste puhul kerkis esile, et  eurole üleminek jätab neid paljuski külmaks ja ükskõikseks. Taaskord nimetati hirmuna hinnatõusu ning kardetakse ka uue raha tulekul arvutamisel eksida.