/nginx/o/2014/03/01/2863822t1h7f24.jpg)
USA president Barack Obama ning teiste juhtivate tööstusriikide juhid lubasid eile, et juhul kui Venemaa võtab peale Krimmi annekteerimist ette edasisi Ukrainat destabiliseerivaid samme, vastatakse neile riigi majandust kahjustavate sanktsioonidega, kirjutab Reuters.
G7 riikide juhid, kes kohtusid eile Haagis toimunud tuumaohutuse alase ürituse raames, leppisid kokku, et käesoleval aastal toimub G7 tippkohtumine Sotši asemel Brüsselis, alates 1998. aastast gruppi kuuluvat Venemaad ei kaasata, niikaua, kuni riik ei ole muutnud oma kurssi.
Eile andis Kiiev käsu oma Krimmis asuvatele vägedele regioonist lahkumiseks, Vene väed võtsid üle Ukraina mereväebaasi ja sõjalaeva. USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapani ja Kanada juhid nimetasid seda oma eilses avalduses «Venemaa illegaalseks püüdeks Krimm rahvusvahelise õiguse vastaselt annekteerida.»
Samuti lepiti eile kokku riikidevahelises koostöös, millega üritatakse vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast ja maagaasist ning suurendada energiajulgeolekut.
«Juhul, kui Venemaa jätkab olukorra eskaleerimisega, oleme me valmis muutma erinevaid tegevusi, nende hulgas ka koordineeritud sektoripõhiseid sanktsioone, mis omavad üha suuremat mõju Venemaale, intensiivsemaks,» ütlesid juhid ühisavalduses.
Ühtlasi soovitasid G7 juhid tungivalt IMFil jõuda Ukrainaga finantsabis kiirele kokkuleppele, et tagada riigi kehvas seisus oleva majanduse päästmine.
Venema välisminister Sergei Lavrov ei näinud riigi G8 väljajätmisest suurt probleemi.
«Kui meie Lääne partnerid arvavad, et see formaat on oma aja ära elanud, siis me ei hakka selle külge klammerduma. Me ei usu, et see oleks suureks probleemiks, kui tippkohtumist ei toimu.»
Washingtonis olid nii vabariiklased , kui ka demokraadid pettunud, et G7 ei läinud oma meetmetes kaugemale. USA senati liikmed leidsid, et Venemaa oleks pidanud igaveseks, mitte ajutiselt G8 välja arvama.