Riigikogus on töös kolmest punktist koosnev jäätmeseaduse muudatus, mis eelnõu karmimate kriitikute hinnangul taastab üksnes suuri ettevõtjaid soosiva vabaturu olukorra, kuid isegi leebemate hinnangute kohaselt jätab eelnõu praegune vorm õhku küsimuse, milliseid eesmärke ja kelle huve muudatused teenivad.
Jäätmemajandus sammub vabaturu suunas
Muudatuste algatajad on seaduse muutmise vajaduse põhjendamisel rõhutanud soovi kaitsta tarbijaid jäätmeveoteenuse kõrge hinna eest ning tagada vaba konkurentsi toimimine.
Erinevate osapoolte vahel on tekitanud vaidlusi peamiselt eelnõu üks punkt. Kui praegu võib jäätmevedu korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase volitatud mittetulundusühing, siis kavas oleva muudatusega tahetakse kaotada korraldatud jäätmeveo puhul võimalus kohalikul omalitsusel teenust vahendada.
Kohaliku omavalitsuse jäätmevedu on kohustuslikuna seadustatud alates 2005. aastast ja see rakendati alates 2006. aastast. Seni on kõik korraldatud jäätmeveo konkursid ja hanked läbi viidud ilma seadusest tulenevat võimalust kasutamata. Ainuke erand on siin teadaolevalt Tallinn, kes kasutas kehtivast seadusest tulenevat võimalust Põhja-Tallinna piirkonna jäätmeveo lahendamisel. Sellest tulenevalt on kostnud ka väiteid, et eelnõuga tahetakse lihtsalt Tallinnale ära teha.
Muudatusi toetav jäätmekäitlejate liit on märkinud seadust menetlevale riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kirjas, et Tallinn kehtestas otsustuskorras teenuste hinnad, mis on seniste hangetega võrreldes hinnanguliselt 30 protsenti kõrgemad.
Seadusele hinnangu andnud riigikogu õigusanalüüsi osakonna sõnul ei tohiks siiski ühe omavalitsuse näitel teha üldistust kõigi omavalitsuste kohta ning plaanitavat meedet saaks pidada sobivaks siis, kui oleks usaldusväärseid andmeid rohkemate omavalitsuste kohta.